Üsna ootamatult saabus pühapäeval minuni tööpakkumine Vapianost. Nagu minu puhul tavaks ikka, suhtun igasugustesse pakkumistesse võrdlemisi leebelt, kui need pole just seotud materiaalsete huvidega. Kuulasin siis pakkumise ära ning pikema jututa andsin ka oma numbri. Tundus, et tegemist oli piisavalt usaldusväärse ja korraliku inimesega, sest reeglina ma ikka oma andmeid kõikidele ei jaga. Päev hiljem tuli mulle telefonikõne, seoses tööpakkumisega. Üsna meeldiv naisterahvas oli teisepool toru, ning teatas et too naine oligi see inimene, kes mulle siis pakkumise tegi. Tundus, et ta vist esindas seda kiirtoidu restoranide ketti. Sai siis lepitud kokku, et kolmapäeval toimub töövestlus. Mõeldes, kui põnev kogemus see minu jaoks võib olla, hakkas minus leegitsema korrapäratu rõõm. Eks igale inimesele valmistab rõõmu see, kui temaga soovitakse teha