Jutustan teile siis oma muljetest jõulupeol.
Prismalaste jõulupidu toimus 10. detsembril kell 18.00 Tallinna Õpetajate majas. Ma pidin just see päev tööl olema, kui see üritus aset leidis, ehk siis 10. detsembril. Päev algas muidugi sellega et ma pidin tööle minema selle asemel et tegelikult oli vaja hoopis kooli minna. Ma ei saanud teatavasti õhtul minna tööle ja siis leppisin ülemusega kokku et lähen teen need tunnid hoopis kolmapäeva hommikul ehk siis 10. detsembril järgi kooli ajast. Oli mõte isegi helistada vahepeal klassijuhatajale ja teatada et ma ei saa kooli tulla, kuna mul jõulupidu aga see plaan nurjus. Liiga lõbusad lõunad ja pausid olid meil, et polnud aega isegi helistada kellelegi ja sellepärast mul ei õnnestunudki helistada klassijuhatajale. :PP
Ja no ega kui päris aus olla siis ma ei olekski eriti julgenud talle helistada, kuna ta hakkaks nagunii kohe mu peale pahandama ja mind sõimama 😛
Muidugi ma saan aru et kool on tähtsam jne, aga samas ma ei tahtnud ka mingi sellepärast neljapäeval tööle tulla et mul nüüd see jõulupeo värk on vahele tulnud ja pealegi jõulupeost osavõtt oli kohustuslik.
Niisiis ma läksin hommikul tööle nagu igamees ikka ja sain oma töö kuidagi ära tehtud vägagi närvilises ja sündmusterikkas keskkonnas, sest just too päev oli väga palju sekeldusi tööl. Kui ma tööle tulin, siis esmalt nägin ma oma vanu häid tuttavaid- töökolleege, kes olid mind varem koolitanud kassatööks. Mind pandi Emma kõrvale istuma ja see tegi mulle väga suurt rõõmu, sest siis ma ei pidanud vähemalt üksinda kuskil igavlema, vaid ma sain temaga aktiivselt juttu ajada kui kliente polnud. Hommikupoolik möödus üsna rahulikult. Nägin oma endise kooli direktorit, kes mind rõõmsalt tervitas. Rääkisime temaga veidi juttu ning siis pidi ta edasi minema.
Üks klient tuli meile hommikul emma kassasse ostma, kellel oli kõri läbi lõigatud. Verine arm oli näha vaid, see pidavat olema Emma arvates õõvastav. Minul polnud eriti aega silmata teda sest ka mul oli sellel ajal vaja klienti teenindada, kui see too klient emma kassasse tuli, kellel kõriga oli probleemi. See oli meie hommikune tippsündmus, kuid see ei olnud veel kaugeltki lõpp…
Nimelt kui päev edasi jõudis ja kell umbes mingi 10 sai, siis algas alkomüük, millega kaasnesid ka soomlaste sissetung nagu tavaliselt ikka hommikuti kui algab alkomüük. Probleem oli just selles et soomlased tulid minu juurde alkot ostma ja neil oli s-etukortti nimeline deebetkaart, millega nad soovisid oma arvet tasuda. Meie poes oli aga juba ammu teade et s-etukortti deebetkaardiga ei saa arveid tasuda, aga mina seda alguses tähele ei pannudki ja meelde ei tulnud. Seega toimisin nii nagu tavaliselt ikka maksmisel toimitakse ja minu imestuseks ei saanud ma makset sooritada sellega. Kutsusin siis vahetuse vanema, kelleks oli tookord Annemari. Annemari toimis täpselt nii nagu minagi, kuid ka tema ei jõudnud lahenduseni. Süsteem teatas et on vaja kuhugile helistada ja seda tegi ka Annemari. Ka see ei andnud tulemusi. Siis pidime kutsuma klienditeeninduse juhataja Merly. Annemari läks täielikult endast välja sellepärast et ka tema sellest midagi algul ei teadnud ja Merly pahandas meie peale. Siis saime kuidagi vaevu selle kleindi turja pealt ära, kuid mõne aja pärast tuli jälle üks uus soomlane kes soovis maksta s- tili vana ettukortiga. Ka sellega ilmnes maksmisel viga. Jälle oli vaja kutsuda vahetuse vanema. Jama oli väga palju. Siis hakkas see soomlane seal märatsema ja karjuma et miks ta ei saa maksta ja rääkis et tal pidavat raha olema seal peal jne…
Annemari muidugi ütles talle et kui ta märatsemist ja trampimist ei lõpeta siis kutsub ta turva kohale. Ma teatasin soomlasele et ta ootaks veidi aga tema arvatavasti ei saanud minust aru ning saatis soomekeeles mind pu**si. 😛
See tegi mulle hiljem muidugi nalja, sest ma pole varem kunagi kuulnud, kui keegi soomlane saadab kedagi kuhugile 😛
Siis lahkusid nad ja kõik selle kauba pidin ma närviliselt tagasi viima. Ka mul oli tööpäeva lõpus juba närvid jummala läbi.
Tööpäeva lõpus hakkas kiireks minema- oli vaja hakata valmistama ennast ette jõulupeoks. Siiri, kes oli minuga ka hommikul kassas, rääkis et ta hakkab ennast pausi ajal meikima ja korrastama ja siis kui on lõpetamine, siis sõidab ta otse Prisma bussiga linna peole.
Mina lõpetasin muidugi temast varem ning asusin siin minema liikuma. Enne äraminekut veel pesin ja korrastasin ennast ning siis sättisin kodupoole minekut. Kui koju jõudsin, siis käisin kiirelt internetist läbi ja panin ennast riidesse. Meil oli kokkulepe, et pidime Anriga kokku saama linnas ja siis koos peole minema, kuna ta ei viitsinud üksinda minna. Nii saigi tehtud. Saime siis kell 17.15 Estonia teatri ees kokku ja seadsime sammud Raekoja platsi poole, kus asus Õpetajate maja.