Kas te olete kunagi mõelnud oma sõnade üle? Kas te olete kunagi mõistnud, mida te suust välja ajate? Aga mina arvan, et kõik seda pole teinud. Fakti, et kellegi ilusad sõnad valmistavad ensele vaid rõõmu, ma ümber lükata ei saa, sest see väide on tõene. Kuid mida teha siis, kui need sõnad ei ole originaalsed? Kas siis on mõtet enam nende üle rõõmu tunda? Ausaltöeldes on terve minu elu jooksul olnud see küsimus üks suur mõistatus, mida ma pole veel enesele kunagi teadvustanud. Alles siis mõistsin nende sõnade tähendust, kui seda kasutati nii minu ja veel mitme poisi peal. See tekitas minu vastikust, kui mitte isegi tühjuse tunnet. Need sõnad on nagu mõnitused minu pihta, sest sõnad ei ole tulnud