Soe õhtu, pole pilvi.. taevas on tume kui pliiatsisüsi, mida altpoolt valgustavad linna öised tuled teede ääres. Tulles siis teisipäeva õhtul kasuisa juures, kõndisin rahulikult mööda teed Statoili poole. Pidin siis ostma veidi kõneaega et helistada oma managerile kellega oli kokkulepe õhtuste plaanide läbirääkimiseks. Seiklused alles algasid siis, kui olin Statoilist leidnud tagasitee koju. Helistasin siis ka oma managerile kes telefoni vastu ei võtnud. Alles mõne aja pärast saime temaga jutule, ning lubas mulle kell kolm öösel autoga järgi tulla. Kõndisind siis tagasiteed, kui ühtäkki jäid minu ette seisma kaks meest, kelles üks oli vähemalt ja ilmselgelt joobes olekus. Tundsin sel hetkel, et olen avatum kui kunagi varem ning jäin nende märguande peale paigale seisma. Alguses ma ei saanud neist