Südasuvine koolikokkutulek

Kui rahutuid on paigal hoida raske,
siis kiirustajad teele minna laske.
Kõik toimetused tegusad või teotud,
neil lubatagu olla kindlalt seotud.

Nii hoides oma mõtterajal rooli,
võid sõita lasteaiast ülikooli.
Head mälestust kui elukooli lisad,
saab silmanurka tulla rõõmupisar.

 

Selliste sõnadega lõpetasin 9. klassi 18. juunil 2007 aastal. Nüüd on sellest möödas ligikaudu 5. aastat.

Täna on 28. august. See päev ei tähenda ainult seda, et suvi hakkab lõppema, vaid on päev mis tõi taas tagasi mind argielu hämaratesse soppidesse. Kuna arvuti saab nüüd terve see õppeaasta olema minu parimaks sõbraks nii kooliasjades kui ka meelelahutuslikes huvides, siis on ehk aeg kõige selle alustuseks heita põgusa pilgu lõppenud suvele. Lõppenud suve olulisemaks ja meeldejäävamaks sündmuseks oli kooli kokkutulek kunagiste õpilastega. Sündmusi lõppevast suvest on kindlasti teisigi, kuid kõiki neid siin lugeda ja nimetada ka ei jakskaks. Aga eks aegamööda teeme ka nendest juttu, seda siis hilisemates postitustes.

Juuli lõpus sai siis kuskil 5. aastat täis sellest, kui minu ees sulgusid põhikooli uksed ning uut radapidi tuli edasi sammuda lootust ja uusi võimalusi andva tuleviku poole. Vanad sõbrad, vahetunnid klassikaaslastega ning koolikoridorid, mida 9. aastat sai jalge all trambitud, tuli seljataha jätta ning neist sai kuu aega tagasi ühel kenal juulikuu päikesepaistelisel päeval taaskord üks elav mälestus, mida nostalgilise igatsusena üheskoos vanade koolivendade ja õdedega meenutasime. Need rohtunud võsad ja veidrad padrikud, mis vähem kui kümne aasta tagusel ajal sai veel küllalt palju käidud, oli nüüdseks oma õige tähenduse osaks saanud. Võsadest, mida tol korral mäletasime kui metsateed mida mööda andis kenasti jalutada, oli nüüd rohtunud ja umbe kasvanud tee, mida ilmselt esmakordne matkaja nimetaks mahajäetud metsatukaks. Küll me ehitasime siin-seal erinevaid onne, mängisime peitust ja sõime jänesekapsaid.. Need vulisevad veed Pirita jõel kõlasid veel kuu aega tagasi mu kõrvus justkui oli see kõik alles hiljuti.. Tihti me lihtsalt ei mäleta, kuis ruttu see aeg meie ees ruttab, kuid need mälestused on midagi, mis jääb eluks ajaks meelde.  Koolimaja seinad ning need rohtunud teed, mida kord sai kõnnitud, on ikka kõvasti ajahammast tunda saanud.

Meenutades minevikku, tegime hetkepausi piknikku pidades kunagise koolimaja aasal. Ilm oli kena ning päike paistis. Isegi tuul ja õhk oli võrdlemisi soe. just nagu suvikevadisel õhtul, mil linnud laulavad ja tirtsud siristavad. Võtsime siis pisut alkoholi ning enda suurest ahastusest korjasin ma isegi mõned puugid enda suvepluusele. Peaksin pigem siinkohal tänama ühte oma kunagist koolivenda, kes seda kõigepealt enda peal märkas ja siis alles minu. Mul on puukide vastu täielik foobia, seetõttu ei suuda ma isegi taluda mõtet, et ta ronib kuskil mu peal.

Õhtu möödus küllaltki ruttu, ning sain tuttavaks üsna mitme toreda inimesega, keda tõsi- ei mäleta, kuid kellega koos oldud aeg oli üks toredamaid. Uskumatu, et vaid kolm õpilast 15-nest õpilasest minu klassist ja mõnekümned õpilased tuhandetest endistest õpilastest koolist viitsisid kohale tulla, ülejäänud jätsid mingil põhjusel tulemata.

Ükskõik kui tüütu, raske või halb mul oli õppida, oli siiski vaatamata selle ka väga toredaid ja meeldejäävaid päevi, mida meenutades tulevad kasvõi pisarad silma. Koolimaja on nende aastatega väga armsaks saanud ning loodetavasti toimub meil selliseid toredaid ettevõtmisi ja koosviibimisi ka edaspidigi.

Enda suurest imestusest märkasin hilja aegu ka oma kodukandi poest sisseoste tegema endist ja kunagist lapsepõlvesõpra- pinginaabrit keda oli üle pika aja taas hea näha. Nüüd töötab ta Tallinna Lennujaamas, kus minagi. Mõned on juba kuhugile välismaale sõitnud karjääri tegema, teised aga õpivad kuskil ülikoolides või töötavad juba.

9. klassi lõpetajad:
Kristjan Ardon, Bert Jämsa, Kadri Kalev, Lembi Kivinukk, Indrek Leist, Heikki Lillemäe, Remo Maimets, Rasmus Orav, Kristina Pau, Kaili Põlendik, Artur Sobolev, Sigrid Tikk, Siim Tomp, Reinald Udras.

Mõningad pildid siis mälestustest vanadest kooliaegadest ja toredatest ühistest ettevõtmistest endiste klassivendade ja rühmakaaslastega…

[slideshow]

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga