Täiesti juhuslikult tekkis mõte täna bussis sõites postitada neile pühendatud blogipostituse. Hommikul Facebooki vaadates märkasin kõigepealt, et Nadjal, on sünnipäev, seejärel kohe taipasin, et ka teisel, minule väga lähedaseks saanud inimesel – Jasminil – on sünnipäev, kohe järgmisel päeval. Tegelikult seda ei juhtu tihti, kui ajastud juhtuvad klappima. Kuna nad ei ole mulle lihtsalt vaid tuttavad, siis otsustasin neile erilise pühendusega postituse teha.
Kes nad siis on?
Nadja, keda ma tean juba vähemalt 4. aastat, on minu kolleeg. Me tutvusime temaga tööl, kui ta esimesel päeva õpetas mulle tegema sissekirjutust. Ta oli mulle sisuliselt mentori eest, kuigi ega ma temaga ka algusest lõpuni koos kõiki asju ei teinud. Algul ta tundus mulle selline tõsine, ent samas mulle meeldis temaga juba kohe algul suhelda ja koos töötada. Ta oli alati väga mõistlik ja mõistev, eks meil ikka on olnud ka keerulisemaid aegu, kui ta on ka minu kallal nokkinud, samas me oleme alati kõikidest keerukatest olukordades üle saanud. Igasugused probleemid on vaid tegelikult olnud väiksed manitsused, neid isegi ei saa probleemideks nimetada. Me lihtsalt ei suuda tülli minna. 🙂 Aegade jooksul olen ma tähele pannud, et me muutume vaid lähedasemaks. Me kurdame oma probleemidest ja tema uurib ka aeg-ajalt minu elustiili ja küsimuste kohta, millega ma elus palju kokku puutun. Rasketel aegadel oleme me alati teineteisele toeks, eriti praegu, kui Nadjal on olnud elus pöördelisi hetki, on mul olnud suurim rõõm teda aidata ja nii me oleme säilinud ja oma olemsolu teineteise suhtes hoidnud.
Jasmin, ehk siis Jassu on saanud minu sõbrannaks hiljuti, Kui Nadja puhul see tekkis tööaja jooksul ja lähedasemaks muutusime me alles ehk aasta pärast, sain ma Jassuga lähedaseks praktiliselt üle öö. Ehkki tegelikult see päris esimesel päeval ka ei juhtunud, oli üsna varsti aru saada, et me sobime teineteisele ideaalselt. Pean tunnistama, et võrreldes Nadjaga, mulle Jassu kohe esimesel päeval ei meeldinud. Samas ta meenutas mulle ühte Piretit, kellega me saime väga hästi läbi ja kellega me muutusime lähedaseks, kuigi Piret sõitis juba ära. Aga Jasmini puhul nägin ma ülienergilist tüdrukut, kellega ma kindlasti poleks ühist keelt leidnud. Me hakkasime üsna varsti suhtlema ja uurima, mida keegi millal ja mida teeb, ning siis leppisime kokku, et läheme jooksma, mis tegelikult ei juhtunudki. 😀 Aga siiski hakkasime me tegema erinevaid teisi asju koos, nagu näiteks läksime randa vessut tegema ja juttu rääkima, veetsime aega tööl palju vesteldes ja ka esimestel tööpäevadel läksime koos koju, õigemini koos teel koju, aga siiski igaüks oma koju. 😀 Meil oli palju teemasid millest me koos rääkisime, eriti palju oli ja on siiani vaieldamatult suhteteemad. Kui Nadjaga räägime me seinast-seina teemasid, alates poliitikast kuni terviseni, siis Jassu puhul on domineerinud rohkem suhteküsimused ja klatsime taga ka oma armukesi. Hahaaaa.
Tegelikult pole see nii vaid selle pärast, et meil pole muid teemasid, millest rääkida, vaid ma tutvusin temaga ajal, ehk siis käesoleva aasta Juunis kui ta meile tööle tuli, kui mul olid ja ka temal armusuhetes rasked ajad, leidsime me koheselt ühised teemad ja ühise keele. Ma olen aru saanud, et temasugused energilised tüdrukud mulle just sobivadki, kuigi ma ise ei loe ennast nii energiliseks, nagu minu osad sõbrad, kellega ma ühise keele leian.
Niisiis nõnda meie tutvus ja sõprus alguse saigi mõlemaga. Pean tunnistama, et ka Jassuga pole alati kõik ajad olnud lillelised, ehkki tõesti neid aegu on olnud vähe, kui me koos oleme midagi teinud ja ega polegi võimalik jõuda mõne kuuga ei tea mis palju sündmusi korda saata, seega isegi nendel vähestel aegadel oleme me olnud teineteise suhtes vahel pettunud. Konfliktid ja draamad on tegelikult üsna tavalised, seda nii sõpruses kui ka suhetes. Möödunud kolmapäeval räägiti koolis sellest, kuidas peretülid on normaalsed, isegi suisa vajalikud. Sest tülide käigus õpivad inimesed teineteist paremini tundma ja seeläbi saavutavad ka tugevamad suhted teineteisega. Kuidas see saab siis olla nii, et tülid teevad meid vaid tugevamaks?
Tegelikult tülid võivad olla ka kahjulikud, nagu alkohol, kui seda üle tarvitada. Mäletan, kui novembris läksin oma partnerist lahku. Ma pole seda siiamaani unustanud ja mul on siiani nii kurbus, igatsus kui ka süümepiinad. Selle põhjus oli see, et ma reageerisin lihtsalt liiga palju üle. Ma ei tundnud andestuse ja tüli põhjuse piire. Vaatamata sellele saatuslikuks saanud pisikesele tülile, millest kasvas välja tragöödia, oli tegelikult meil veel enne väga palju väiksemaid ja suuremamõõtmelisi tülisid, mis tõid meid kord lähemale ja siis kaugemale. Aga see tunne, et me andestasime teineteisele, muutis meid veelgi tugevamaks. Enda eksimuste tunnistamine ja alandamine on siin märksõnad, millest peaksime kõik kinni haarama, sest ei ole sõpruses ega suhtes armastust ilma andestuseta ja andestust ilma tülita. Raskustest koos üle saada on omaette kunst ja seda suudavad tugevad, kellel on neid eelpool nimetatud iseloomujooni. Ega neid jooni kerge kasvatada ei ole, aga siis tulebki endale meelde tuletada väärtushinnangud, mis aitavad meil elus kurssi hoida. Tegelikult kui palju on elus selliseid võrdlusi ja momente tuua, kus paljud asjad kattuvad. Näiteks see sama näide alkoholiga, aga ka palju teisi näiteid on tuua, kus kõike tuleb teha mõõdukalt ja tunnetada piire. Head mälestused kalli inimesega aitavad meil meelde tuletada, et hetkel näiv viha on puhas emotsioonide ja tunnetega mäng, kus tegelikult ei võida uhked, vaid alandlikud.
Ma olen tohutult tänulik neile oma armsatele sõpradele, kes on aidanud mul areneda ja näidanud mulle eeskuju elu erinevates aspektides ja etappides. Elu ei ole loodud selleks, et kanda seda elukooremt üksi. Kuigi elus tuleb teha ära väga palju ise ja vaid Sina ise oled oma õnne sepp, on Sul palju kergem teha valikuid ja otsuseid, kui Sul on keegi, kellega Sa võid arvestada ja kellelt nõu saada. Ka vahel rääkimine kalli inimesega annab juba väga palju väärtust juurde. Inimesega, keda Sa tead ja keda Sa usaldad. Ma olen alati öelnud, et õiget inimest ei ole oma ellu kerge leida. Sama ütlen ka õige sõbra kohta, kes ei teki Sinu ellu ainult tahtmise pärast, vaid tunnetuse järgi. Sõpradeks sünnitakse ja lähedasemateks muututakse terve elu. Nagu partnerite puhul, on ka sõprade puhul selge see, et nad peavad sobima Sinuga iseloomult ja hingeliselt. Ja see kõik peab tekkima ise.
Kallis Jasmin ja Nadja, palju õnne teile sünnipäeva puhul ja aitäh, et olete olnud minu üks kõike kallimatest inimestest, minu pere!
