ÕNNITLEN KÕIGEPEALT EESTIT EDASIPÄÄSEMISE PUHUL FINAALI!
Esimese poolfinaali päev Austrias oli väga sündmustetihe ja glamuurikas. Äratus oli hommikul kell 11:00 kuigi ärkasin tegelikkuses alles kella ühe paiku, kuna eelmine päev olin väga väsinud ja veel viimasel hetkel mõtlesime ümber ega läinudki OGAE eurovisooni klubisse. Teine päev Austrias oli niivõrd kiire, et jõudsime ööbimiskohta alles kell 3 öösel ja nüüd ma siin väsinud olekus kirjutan oma teise päeva muljetest ja sündmustest.
Pidu siin Austria pealinnas Viinis on aina hoogu võtmas ja kõikjal linnas on täis ajakirjanikke ning muid tegelasi, kes intervjureerivad inimesi kes paistavad millegi poolest silma. Eriti püütakse kinni fänne, nagu meie. Aga kuna mu sõber on eurovisioonil USA-st, siis on see ajakirjanike jaoks veel eriti tähelepanuväärne, sest Ameerika Ühendriikides ei ole kombeks eurovisioonist kuigi palju kirjutad, või siis tegelikult hoopis üldsegi mitte.
Minu kohalolek Viinis on tänavu seotud nii töö kui ka meelelahutusega, ehkki töö pole ametlik, on see minu üks kirg ja hobi tänavusel eurovisioonil, ehk siis kohusetundlikult vahendada teile igapäevaselt siin minu eurovisiooni meediablogis sündmusi otse lauluvõistluse keerise keskel, kus toimub hetkel pidu ja möll ning meeletult palju toredaid inimesi minu ümber. Ja kuna ma teen oma tööd ehk siis vahendan teile muljeid siit Viinist üsna kohusetundlikult ja suure entusiasmiga, siis minu jaoks on äärmiselt oluline langeda mitte alkoholi mõjude alla või muude psühhotroopsete ainete alla, kuigi ma ei joo alkoholi tegelikult üldse. Siiski pidin ära mainima, sest minu aukohus need sissekanded siia postitada väärikas olekus.
Alustan siis kohe sellise imeliku algusega, et hommikusöögiks oli täna pitsa. Ei kõla just huvitavalt, eks? 😀 Kuid alustan päris nullist. Pärast hommikusööki ja korralikku dušhi suundusime me linna, kus nii mõnigi peatas meid korraks kinni ja küsis Eesti kohta erinevaid küsimusi. Minu tänane dresscode nagu te ka fotodel näete, on väga fänniliku sümboolikaga. Ma kandsin täna särki, kus on kirjas “Südamest edu Eestile”. Selle teksti sai mu sõber ühe minu Eesti sõbra inspiratsioonist. Täna käisime tutvusime põhiliselt Eurovisiooni külaga, mis asub tükk maad eemal tegelikust Eurovisiooni toimumispaigast, ehk ma pean silmas Wiener Stadhallest. Kuid ehmatusega võin öelda, et Eurovisiooni ametlik OGAE klubi kus toimub afterparty, asub eurovisiooni toimumispaigast aga umbes 10km kaugusel, ehk siis täna andis sealt taksoga tagasi ööbimispaika sõita. Enne kui jõudsime nö koju, käisime taas läbi pitsakohast ja võtsime uue pitsa. See oli suht delicious.
Siiski, tulles tagasi eurovisiooni küla puudutavale teemale, siis see oli võrdluseks nagu meie Õllesummeri festival. Kuid see erines vaid selle poolest, et kõikjal olid fänniteemalised telgid, kus peaaegu igal maal oli oma nö fänninurk ja seal sai osaleda igasugustes loosimistest, teha ühispilte, lugeda huvitavat informatsiooni, saada igast nänni jne. Samuti olid avatud eurovisiooni fännipoed, kus sai osta endale igast eurovisiooni nänni. Ostsime endale seal samuti üht-teist ja ka oma sõpradele midagi Eestisse. Ilm täna Viinis oli suhteliselt pilvine, kartsime et hakkab veel sadama, kuna paar tiba isegi tuli vahepeal ninale, kuid me ei lasknud sellest oluliselt ennast häirida. Emotsioonid, nagu ka eelnevas postituses sai mainitud, olid väga kõrged ka tänasel päeval, seega meid ei morjendanud mitte ükski piisk ega ütlemine.
Täna andsime ka päris mitmele televisioonile intervjuud eurovisiooni kohta, nagu ma juba postituse alguses mainisin. Küsiti nii seda, kust tulime, kes võiks esimese poolfinaali võita, kes on meie lemmikud see aasta jnejne. Seega saime palju telepildis olla ja homme siis ütlen teile ka kus meie intervjuud näete. 🙂 Intervjuu andsime inglise keeles, ehkki oleks tore et järgnevatel päevadel püütakse meid nö kinni tänavalt ka Eesti delegatsiooni poolt. Oleks vahva. 🙂
Proovisin olla täna ka ise intervjueerija ja püüdsin kinni meie oma eestlased eurovisiooni külas. Vaadake video, millised olid eestlaste meeleolud enne esimest poolfinaali!
Inimesed eurovisiooni külas olid täna silmnähtavalt eriti meeleolukad, sest ootused ja ärevus enne esimest poolfinaali oli kõikides tunda ja näha. Inimesed sõid-jõid, tantsisid, karjusid, laulsid kaasa ja lõbutsesid ning nautisid eurovisiooni melu täiel rinnal. Ja muidugi ka ilm soosis seda, sest vaatamata et taevas oli pilves, oli õues suhteliselt soe, nii umbes 18-19 soojakraadi ja kerge tuul. Seega kannatas täitsa särgi väel olla.
Siin siis ka pisikene galerii tänasest päevast
Päeva jooksul tegime väikese jalutuskäigu Viini imelises linnas. Käisime vaatasime televisioonitorni ümbruses, jalutasime jõe kaldal, sõitsime metroodega, käisime söömas ja nautisime ilusat kevadilma. Kui juhtusid juhuslikult minema mõnda kioskisse, said kauba peale eurovisioonipakendis olevad soolaküpsised, mis promob seda üritust. Meie üllatuseks hakkas metroorongis sõites järsku mikrofonist kõlama järgnev lause “Conchita have many destinations” ja siis mingi pikk jutt temast, kuid ma täpselt seda ei mäleta enam. Rongiga sõites võis kuulda mikrofonist juhuslikke lauseid Conchitast mõtteväljendustest.
Viini linn on ka tegelikult ju muusika või siis kuulsate heliloojate käeläbi valminud sümfooniate sünnilinn. Siin võib kohata kultuuri kõikjal. Isegi prügila hoonetes, mida näed fotodel, kus on torn mis meenutab kergelt Berliini televisoonitorni. Jah, see on nö Viini prügilahoone, kus põletatakse prügi. Kui te mõtlete nüüd seda et kas see asus päris kesklinnas, siis vastus on eitav. See foto on pildistatud lihtsalt möödasõidul või siis tagasiteel Viini kesklinna. Kuigi jah, prügila ise asub Viini linnas ikkagi. Ja Viini linn on tohutult suur, Tallinnaga ei anna võrreldagi. Aga kui mingi linn saab euroopas olla üldse väiksem kui Tallinn, siis ilmselt mingi küla. Ehkki linna väiksus muudab selle armsamaks, kuid Viini puhul on palju mida sellises suures linnas vaadata.
Esimene poolfinaal Wiener Stadhalles algas kohaliku aja järgi kell 21:00 ja kestis kaks tundi. Austria ja Eesti ajavahe on 1 tund, seega kui meil hakkas show kell 21:00 siis Eestis kanti see televisioonis üle kell 22:00. Rahvast täna Wiener Stadhalles oli võrreldes eilsega ikka tohutult palju, nii et lava ees showd nautides eriti palju ruumi hingata ei olnudki. Minu taga oli muuseas meie põhjanaabrid soomlased, kes olid meie vastu äärmiselt sõbralikud ja hoidsid koos meiega Eestile pöialt. Neil oli kaasas isegi Eesti lipp. Ma ei ole soome loo fänn, kuid nende austuseks hoidsin ka mina Eesti lippu kõrgel, kui Soome lugu tuli esitusele. Soomlased avaldasid äärmist pahameelt Venemaa loo üle, nad ütlesid et lausa vihkavad seda poliitilistel põhjustel. Meile tegelikult meeldis Venemaa lugu ja me ütlesime ka seda neile, et me ei ole Venemaa armastajad, kuid meile meeldib tänavune Venemaa esitus. Ja see on tõsi.
Nägin täna väga palju eestlasi enda ümber Eesti lippudega lehvimas. Tuli kohe kodune tunne seda nähes. Üks isegi lehvitas mulle rahva keskel. Seejärel küsis et ega mul pole ühte Eesti lippu üle. Kuna mul üks väiksem lipp oli siis upitasin selle rahva sees neile sõbralikult ja tundsin selle üle äärmiselt head meelt. Ütlesin veel et tagasi ei ole vaja anda, ilmselt oli see mõistlik otsus, sest rahvast oli nii palju et meil oleks varem või hiljem silmside kadunud. 😀 Nad olid meist ikka üsna eemal ja rahvas surus ümberringi meile lihtsalt peale. Väga paljud inimesed minu ümber olid pärast Eesti edasipääsu minust väga elevil ja soovisid mulle kõik ühest suust õnne Eesti edasipääsu puhul. Päris mitmed fännid teistest riikidest tunnistasid, et neile ei tulnud Eesti edasipääs üllatusena, samuti nägid nad Eestit kui ühe favoriidina järgmise aasta korraldajamaas. Mind valdas tohutult hea ja uhke tunne Eesti üle ning ma olin kergelt öeldes joovastuses õnnest. Üks Soome mees veel pääslas soovis õnne, rääkis oma muljed ja arvamused Eestist ja ütles et see ta lemmik lugu! Ja mitte ainult tema, vaid ka teised tunnistsid seda justkui ühest suust nt Eurovisiooni afterpartyl OGAE fännklubis, kuhu me suundusime pärast poolfinaali. Seal pidu jätkus ning kohtusime mitmete huvitavate inimestega ja tegime palju pilte. 🙂 Eestlased olid üsna populaatsed täna Viinis. Jällegi tahan jagada oma rõõmu ja öelda, et mul on selle üle lihtsalt nii hea meel! Esimese piduliku poolfinaali siin Viinis lõpetas korralik äike ja paduvihm. Tänaval jagati ajalehti, kuid me kasutasime neid nagu vihmavarjudena, ehkki olime saabudes ööbimispaika ikkagi läbimärjad. 😀
Kuid ma kirjutaksin nüüd veel paljudest asjadest, paraku tänaseks on aeg magama minna, sest uus päev tõotab taas tulla teguderohke ja sündmusterikas. Homme näete minu isiklikku videotutvustust Eurovisiooni külast, see praegu alles laeb youtube. Seega praeguseks, head ööd euroopa- või siis, tere hommikust!
Minu 9 punkti finaalis saab täna Albaania lugu Elhaida Dani esituses “I’m Alive”