Ma vabandan kõigepealt, et ei jõudnud eile postitada. Aeg on siin Viinis läinud kiirelt ja tegusalt. Meie päevad siin eurovisioonilinnas on olnud iga päev väga kiired ja vahel tunneme, et ei jõuagi igale poole, sest käimist ja vaatamist on palju. Eurovisiooni klubis kuhu inimesed peale showd liiguvad, on pidu iga öö ja kui me jõuame ööbimispaika, on kell tavaliselt kohaliku aja järgi kuskil 3-4 ajal varahommikul ja ärkame tavaliselt 11 hommikul. Seega meil jääb magamiseks keskmiselt kuskil 6 tundi iga öö, mis on kohati väsitav, kuid huvitav ja samas ekstreemne.
Kirjutan siis lühidalt, mis toimub eurovisiooni klubis.
Eurovisiooni klubi on avatud põhiliselt õhtuti kui show algab, ehk siis need kes ei saa mingil põhjusel minna Stadhalle seda laivis jälgima, saavad näha suurelt ekraanilt või vaadata otseülekannet eurovisiooni külast. Mul on nii hea meel, et me ma sain otse laupäeval toimuvasse finaali piletid!!! Ma rääkisin teile, kuidas need müüdi ühe päevaga välja ja osad kes soovisid neid osta, neil jooksis üldse süsteem piletite hankimise käigus kokku. Ehk siis põhjused miks päris paljud peavad finaali jälgima suurelt ekraanilt, on mitmeid. Kuid minul, on lõpuks pilet olemas ja ma olen nii õnnelik!!! Vaadake laupäeval kindlasti finaali!
Eurovisiooni klubis on iga õhtu ka live programm, mis tähendab, et esinevad vanad eurovisioonidiivad ja õhtut viib läbi õhtujuht, kes on glamuurikalt riides ning juhatab sisse esinejaid ja õhtu kava. Peale kella kahte öösel lõppeb live programm ja jätkub tantsumuusika nii uuemate kui vanemate eurovisioonihittide mängimisega. Ehk siis see muusikavalik, mida mängitakse, on ainult vanemad ja uuemad eurovisooonihitid, kuna ka nimi ütleb et tegemist on eurovisiooniklubiga.
Eurovisiooni ajal on Viinis kaks ametlikku eurovisiooni afterpartyt. Üks on Euroclub klubis ja teine Eurocafes. Kusjuures viimses on juba kõik piletid välja müüdud ja neid enam kuskilt ei saa. Ehk siis neil kellel nagu minul, on must käepael, pääsevad Eurocafesse sisse, neil aga kellel pole, peaksid otsustama minna Euroclubi, kus ka tegelikult seal müüdakse piletid kiirelt välja, sest teadagi on eurovisiooni peod siin Viinis väga kuumad ja populaarsed, nagu ka eurovisioon ise. Seega et minna Euroclub eurovisiooni ametlikku kluppi näiteks poolfinaalide või finaali ööl, peab olema hommikul väga varajane ja ootama tundidepikkuses järjekorras, mis on väga tüütu ja nõuab eraldi jõupingutust, et ärgata selleks spetsiaalselt varem üles. Näiteks meie sõber kes jagab meiega ööbimismaja, läks eile hommikul kui oli teise poolfinaali päev, järjekorda klubi piletit ostma, oli ta teinud seda kaks tundi ning pärast mida selgus et ei saanudki piletit enam.
Nendes klubides toimub spetsiaalne programm väga hoolikalt valitud artistide live showga ning muidugi melu, glamuuri ja tantsu ei jää nendes klubides kindlasti puudu, mis on isegi suurem, kui ma oma elus eales klubides olen kogenud.
Teise poolfinaali päeval käisime Schönbrunn lossis tutvumas barokkstiilis interjööriga. Seal samas lossi taga oli imeilus aed, kuhu läksime pärast lossiekskursiooni. Lossi sissepääs maksis kuskil 16 eurot ühele täiskasvanule, ning selle eest sai näha ära 40 ruumi. Natukese odavama pileti eest sai näha ära 25 ruumi ning pileti ostmisel sai valida, kas võtta audiogiid või siis personaalne giid, kuid me võtsime audiogiidi kuna personaalsel giidil olid kindlad kellaajad ja me ei viitsinud oodata tund aega järgmise tuurini.
Ekskursioon lossi sees oli huvitav. Peale ekskursiooni käisime siis pargis ning seal oli üks huvitav labürint kuhu sissepääs maksis ühele täiskavanule 5 eurot. See oli selline labürint, mis oli valmsitatud hekist ning umbes minu kõrgune. Nii et võis ennast ära peita, sattuda tupikusse või siis tulla sama teed pidid tagasi. Selliseid labürinte oli seal kolm, millest üks siis minu kõrgune ja mõeldud täiskasvanutele, teine lastele ja kolmas armunutele. 😀
Schönrunni lossi läksime ja sealt tulime me metrooga. Ilm oli tol päeval tuuline ja veidi ka jahe. Labürindis jooksmisega hakkas meil õnneks soojem.
Imetlesin kui ilus on ikka Viini linn. See loss, siis roosihekk ja taamal paistnud linn nägi välja nii võimas ja ilus, et lausa vägisi oli tunne et tahaks igast objektist ja vaatest pilti teha.
Seega olgu mainitud, et neljapäevane ja ühtlasi ka neljas päev Viinis mööduski siis lossiga tutvumiseks, kui kolmapäeval käisime katedraalis.
Pealelõunat suundusime tagasi ööbimispaika ja valmistusime teise poolfinaali showks. Liikusime kontserdimajja üsna varakult, sest live show ajal on tavaliselt väga palju rahvast ja et saada parem koht, on vaja olla kohal varem. Meie kohad poolfinaalide ajal olid kõige kallimal alal, ehk sis lava ees. Odavamad kohad asusid kõrgematel rõdudel, kus vaade ei ole nii hea. Sinna mul on ka laupäeval toimuvale finaalile pilet, samas olen ma niigi õnnelik, kuna väga paljud pidid endast mitteoleneval põhjusel seda vaatama minema suurelt ekraanilt. Enne kui läksime vaatama teist poolfinaali, käisime veel ära Austria restoranis Schnitzelwirt, kus saime päris kohalikku toitu maitsta. Need šnitslid mida seal pakuti, oli nii suured, et me ei jõudnudki kõike lõpuni ära süüa. Enne pearooga toodi meile lauda veel värsket salatit. Teenindus lauas oli kiire ja mugav. 🙂
Teine poolfinaal algas ametlikult kell 21:00 kohaliku aja järgi, kuid me olime juba järjekorras kella poole seitsme ajal, kui uksed kontserdimajja ei olnud veel avatud. Järjekord oli väga pikk, kohale oli tulnud palju fänne Rootsist, Norrast, Kreekast jne. Muidugi oli eriti suur kisa rootstlaste ja norrakate poolt, sest neid nägi järjekorras eriti palju. Me olime veidi kavalad ja nahhaalsed, sest kui me saabusime, avati parajasti ka pääsud ja inimesed hakkasid sisse liikume. Meie aga liikusime sujuvalt koos nendega, tulles teistest vähehaaval ette. 😀
Enne sissepääsu jagati publikule erinevaid vilkuvaid vidinaid, kontserdimaja sees pakuti jäätis ning kauba peale ka vilkuvad tulukesed. Jäätiste hinnad olid enam-vähem samad, mis Eestiski, ehk siis vahemikus 1-3 euro vahel.
Rahvast teist poolfinaali jälgima oli kogunenud palju. Kolmapäevasel teise poolfinaali züriivoorus oli ühest kahest meestrahvast, kes oli publiku õhtujuht, minust lava ees mööda tuhisenud ja näpistanud kannist. 😀 Ma juba teise poolfinaali päeval oli valmis, et kui ta tuleb jälle seda tegema, et ma ei ehmuks enam. 😀 Kuid õnneks või kahjuks seda ei juhtunud.
Kui eurovisiooni ametlikke poolfinaale ja finaali juhivad sisse kolm imeilusat daami, siis eurovisioon show eelsel ajal lõbustavad publikut hoopis kaks toredat mees-õhtujuhti, kes teevad rahvale nö “soojendusprogrammi” stiilis “hüppa-karga-aplodeeri ja laula”. Need, kes olid showpäeval lava ees, saabusid trügides järjekorras juba varakult koos teistega, nagu mina. Rõdurahvas tuli hiljem kuna neil pole kaotada nagunii midagi võrreldes meiega, kellel toimub see nö “võimuvõitlus” paremate seisukohtade eest.
Neljapäevaõhtune teine poolfinaal oli võimas, seda võimsam oli seda ka kohapeal jälgida ja mõelda et meid jälgivad miljonid televaatajad. Meie seljataha jäi siis see nö “greenroom”, kus ootasid oma esinemisjärjekorda artistid. Seda sissejuhatavat osa, kui artistid saabusid greenroomi, ei näidatud telekast. Seda tehti koos õhtujuhtidega umbes pool tundi enne ametlikku show algust saalis piduliku tseremooniaga kohapeale jälgime tulnud publikule. Nii esimese- kui ka teise poolfinaali alguseni jäänud 15 minutit pandi pidulikult saalis tiksuma ja viimastel sekunditel luges rahvas valju häälega “10, 9, 8, 7, 6, jne..” enne kui algas ametlik show.
Eilne päev oli huvitav, kuid nüüd on aeg valmistuda kõige huvitavamaks osaks, ehk siis finaaliks, mis algab laupäeval kohaliku aja järgi kell 21:00 siin Viinis Wiener Stadhalles ning teie kodudes kallid blogilugejad, näete Eestis olles finaali oma telekast laupäeval algusega kell 22:00.
Ma pean kahjuks lõpetama nüüd, kuna täna on mul võimalik veel viimast päeva nautida Viini imetlusväärse linnaga ja tema arhitektuuripärandiga, sest laupäeval tuleb väga, väga kiire päev ja inimesed valmistuvad juba homme selleks suureks päevaks, mida teen ka mina koos oma sõpradega. Mainin kohe ära et postituse reedestest sündmustest ja finaali eelvoorust avaldan ma laupäeva keskpäevaks, ehk siis homseks. Samuti homme näete minu uues videotutvustuses sellest, mis toimub kontserdipaigas kohapeal, ehk siis Wiener Stadhalle ümbruses.
Nagu ma lubasin oma eelmises postituses, siis läheme korraks tagasi Eurovisiooni külla ja tutvume sealsete suveniirivalikutega minu videotutvustuses.
Kuulutan välja oma lemmiku kes saaks minult laupäevaõhtuses finaalis 11 punkti ja on minu hõbemedali, ehk teise koha kandidaat läheb Poola riiki ratastoolil lauljannale Monika Kuszyńskale.