Samalajal kui mina alles ärkasin ja kell on saamas parasjagu 13:00, käivad Wiener Stadhalle kontserdimajas veel viimased ettevalmistused algavaks suurejooneliseks peoks – 60. eurovisiooni lauluvõistluse finaalkontserdiks! Nagu “Postimehe” artikli pealkirjast võib lugeda, selgub täna Eesti saatus. Poolfinaalis sai Eesti 4. koha, samas fännid ja ajakirjanikud arvavad, et Eesti esitus võiks olla tänavuse eurovisiooni võidulugu. Mind isiklikult aga hirmutab mingis mõttes Austraalia esitus, sest esiteks nad on ajaloos esimest korda eurovisioonil ja üsna hea esitusega + inimeste elevus ja emotsioon mis toimus eile reedel eurovisiooni eelfinaali Austriaalia esituse ajal, oli niivõrd suur ja võimas, et siit oleks küll võinud aru saada, et see oleks justkui võidulugu.
Mul on nii hea meel, et ma sain eile piletid finaali, mille lootust mul veel üleeile ei olnud. Aga piletid finaali sain ka läbi oskjoni, ehk siis neid mujalt enam kuskilt ei saa, kui inimeste kaudu. Piletid laupäeva õhtusele finaalkontserdile sain kõigest 172 euroga, kuid samal ajal olid oksjonil teised piletid, mille hind küündis isegi tuhandesse eurosse.
Nimelt nende piletitega oligi eile suhteliselt jänt, kuna me saime küll piletid onlines ostetud, kuid proleem oli selles, et need oli vaja kuskil välja printida. Seega me pidime leidma koha, kus seda teha, kui arvestades kui võõras on meile Viini linn ja kui vähe me teame interneti kohvikutest, oli see meile eile tõeline peavalu, mis röövis meilt peaaegu 2,5 tundi! Kella kuueks õhtul leidsime alles ühe fotopoe, kus saime seda teha, et printida välja finaalkontserdi piletid.
Laupäeva õhtul toimub siis see suurejooneline pidustus, kuhu tuleb väga-väga palju rahvast ja reedese põhjal võib öelda, et järjekord Wiener Stadhalle ees võib küündida lausa kilomeetrite taha ning seda siis lausa päris kontserdi alguseni. Kui te vaid teaksite, mis toimus reedel ja kui palju rahvast oli eelfinaali kontserdil, siis võib öelda, et tegemist on väga massiivse rahvahulgaga, kes tulevad täna finaali otse saalist jälgima.
Käisin siis ka mina seda tegemas ja nägin ära kõik selle, mida näete täna teie, kes te kodudes seda otseülekandena vaatate. Ma ei taha kõike ka öelda, mis toimuma hakkab, sest muidu ei ole huvitav, kuid ma võin öelda niipalju, et vaadates ürituse kava, võin ma varasemaga võrreldes nentida, et seekordne eurovisiooni lauluvõistlus paistab silma rohkem tagasihoidlikkusega. Finaali alguses puudub etenduslik osa, rohkem näidatakse videoklippe, mis on ka tore ja huvitav, kuid lavaline osa jääb paraku puudulikuks.
Kui te lugesite minu eilset postitust, kus ma kirjutasin oma ekskursioonist Schönbrunni lossi ja selle imelisse aeda või parki, siis finaali sissejuhatavas videoklipis seal samas aias mängibki see sümfooniaorkester, mida näete täna õhtul. Lavalist osa on vaid niipalju, et näete, kuidas Conchita lendab keset halli ja laulab 2015. aasta võidulugu “Rise Like The Pohenix”. Muuseas, tunnusmuusika “Building Bridges” mis on tänavuse Eurovisiooni tunnuslause või slogan, saate täna kuulata finaali lavalises näitemängus kui täispika versioonina, mis tuli välja kõigest vaid paar nädalat tagasi Conchita uues albumis “Conchita”. Lisaks näete te sümfooniaorkestrit ka laval, mida nägite esimese poolfinaali avakontserdil. Õhtujuhid on kolm daami ja Conchita ise, kes intervjueerib lauljaid Green Roomis.
Finaalkontsert algab kohaliku aja järgi laupäeval, 23. mail kell 21:00 siin Austria pealinnas Viinis Wiener Stadhalle kontserdimajas, mida Eestis hakatakse üle kandma kell 22:00, kuna ajavahe Austriaga on 1 tund. Suurejoonelist finaalkontserdit on võimalik jälgida nii kodudes, suurelt ekraanilt erinevates linnades üle euroopa + Austraalias, erinevates klubides ja pubides ning oma nutiseadmes. Hääletada on võimalik alates peale kõikide esinejate etteastet. Laupäevaõhtuses finaalis astuavd ette 27 lauljat, nendest 10 esimese poolfinaali edasipääsejat, 10 teise poolfinaali edasipääsejat + 7 finaali otsepääsenute esitust. Austria pealinn Viin on täna ootusärevuses, inimesed pidutsevad hoolimata kehvast ilmas, kõikidel on tuju hea ja hoiavad pöialt ka meie oma Eestile. Täna, laupäeva hommikul jõudsime me ööbimispaika alles kell 5 hommikul. Reedene päev kulus lisaks piletite väljatrükkimispaiga otsimisele ka näomaalingu vahendite ostmisele ja muudele shoppamistele, et olla valmis finaalkontserdiks ja näidata euroopale, et meie väike riik on täna kohal omadele kaasa elamas. Selleks ostmise me sinise, musta ja valge värvi, millega ma ehin täna Eesti lipu värvidesse kogu oma näo. Lisaks ostsime ka hõbedast sära. Eile sai seda kõike juba katsetatud, kuid siis tagasihoidlikemas ulatustes, ehk siis ma värvisin ära Eesti lipu värvidesse vaid oma põse. Minu kaks sõpra, kes olid minuga eurovisiooni eelfinaali päeval, reedel, koos minuga Wiener Stadhalles Eestile toetust avaldamas, tõstsid mind üle saali kõrgele, kus ma lehvitasin lippu Eesti loo ajal ja ma suutsin köita ka sellega televisiooni tähelepanu, mis oli nii võimas ja meeldiv tunne. Minu eesmärk on näidata euroopale, et me oleme olemas, et meie väike riik suudab eurovisioonil ära teha palju. Seda tõestas ka 2001. aastal toimunud lauluvõistlus Taanis, kus võitis meie Eesti lugu Tanel Padar ja Dave Bentoni esituses. Kuigi Austriaalia ja mõned teised riigid on meile tõsiseks konkurendiks, ei välistatud, et me ei saaks korrata ajalugu.
Mu sõbrad, kes minuga pidutsesid reede õhtul eurovisiooni fännklubis nentisid, et ma kogusin oma rahvuslipu maalingutega päris palju populaarsust ja inimesed naersid, kallistasid, tegid põsemusi ja fotografeerisid mind, mis on lihtsalt fantastiline. Kui te loete täna seda blogi, siis olge Eesti üle uhked- ma luban, et hoian lippu kõrgel ja väärilisena ja seda eriti tänasel finaalkontserdi päeval!
Kallis blogilugeja, see sõnum on nüüd otse Sinule.
Kuna täna on minu eelviimane päev Viinis, siis ma hakkan eurovisiooniblogis vaikselt otsi kokku tõmbama. Ma luban, et hoian teid veel homme kursis sellega, mis toimus tänase finaalkontserdi ööl ja sellele järgnenud pidustusel, kuid ma pean kurbusega eurovisiooniblogist teiega peatselt hüvasti jätma.
Kuid hea uudis on see, et TÄNA ON JUBA FINAAL!!!
Minu 12 punkti läheb täna Polina Gagarina esitusele “A Million Voices” ja sellega võidab tänavu Venemaa esitus minu südame.
Enne, kui kuulame ära minu võiduloo, vaatame veel korraks mis toimus Wiener Stadhalle ees teise poolfinaali päeval enne kontserdi algust.