Kallid sõbrad. On aeg taas teha traditsioonilist kokkuvõtet lõppevast aastast. Eelmises aasta kokkuvõttes ma ei lubanud, et saan see aasta teha kokkuvõtet, kuid seoses ootamatustega tekkis mul siiski see võimalus. Tänases aasta kokkuvõttes ma heidan pilgu korra olulisematele teemadele, mis muutsid minu elu. Aga ka ainult mitte minu elu vaid teiste elusid.
Rääkides aastast kokkuvõtvalt, tuleb ära märkida fakt, et aasta 2016 ei olnud minu aasta. See aasta algas küll paljutõotatavalt, kuid lõppes dramaatiliselt, kuivõrd isegi tragöödiliselt. Samas on teada, et aasta sisse mahtus ka palju häid mälestusi, nii nagu ikka igas aastas, sest ühte aastat võib vaadelda inimese eluraamatu leheküljena.
Aasta algas armastusega. Juba jaanuaris leidsin ma endale kellegi, kelle suhtes arvasin ma leidvat oma õnne, kuid etterutavalt olgu öeldud, et see lõppes nukralt. Aasta 2016 oli ka suur misjoniaasta, kui ma plaanisin minna teenida oma misjonit Kanada Calgrary missionile kaheks aastaks. Seega oli aasta esimene pool üsna suurejooneline. Ära sai peetud lahkumispidu, mis oli minu üks suuremaid üritusi üle pika aja, mida ma ise korraldasin. Kohale tuli sinna ligikaudu 40 inimest. Lõppeva aastaga hakkasin ma käima ka Tartu pidudel ja seega Tartus rohkem, kui varasematel aastatel. Kui seoses minu Kanada Calgary missioniga, ei jäänud Tartu pidudel käimine pikaks traditsiooniks, sest juba 26. märtsil istusin ma lennuki peale ja olin teel maakera teise otsa, et alustada missioniga. Kuid päev enne seda käisin ma ära esmakordselt Kuressaares. Seal oli ülestõusmispühade kontsert, mis jäi mulle kauaks meelde. Ma käisin seal koos Helgeriga ja see oli viimane päev, kui me saime koos olla enne väidetavat kaheaastast missionit, mis aga olgu öeldud, lõppes enneaegselt. Lisaks sellele kõigele jätsin ma aga erilise tähelepanuta asjaolu, et ma lõpetasin aasta esimeses kvartalis autokooli ning omandasin B-kategooria juhiload! See saavutus on mul käesolevast aastast ehk ainus positiivne mälestus, sest kõik muud, mis juhtus aasta teises pooles, läks allamäge, kui kevad olid tore ja lootusterikas. Juba esimene missionile minek tõi mind ootamatult tagasi, sest minu tervis ei olnud korras, et seal jätkata. See oli minu jaoks suur šhokk ja üleelamine, kuid ma tulin sellega varsti juba toime ja parandasin enda tervis nii, et olin valmis taas tagasi naasma, mida ma ka tegin. Kui missionilt tagasi tuleku ja uuesti naasemi vahele jäi ka mitmeid toredaid sündmusi, nagu näiteks Stockholmi eurovisioon, kuhu ma isiklikult kohale läksin ja toredad jalgrattamatkad Haapsallu. Ka minu teistkordne missionile minek ei kestnud kaua. Pool suve olin ma Riias, Balti missionil ja pool suve Kanadas Calgary missionil. Kuid juba septembris olin ma sunnitud tulema tagasi kodumaale ja seekord juba jäädavaks, sest minu isiklik elu ei võimaldanud olla enam missionil ning teenida täisajalise missionärina. Üsna pea sain ma aru, et see oli kasulik otsus, sest teised asjad, mis minu elus hakkas toimuma, nõudsidki just minu kohalolekut. Ja nendeks oli minu isa korter ning maja ja selle sundmüük, millega ma jõudsin õigeaegselt tegutseda ning peatada. Ainult selle peatamine aga ei peatanud kõige probleemi olemasolu, sest minu vanemaid taheti petta ja mul tuli palgata advokaat, kellega võtta ette võimalik kohtutee. Seega aasta teine pool kulus palju just juriidiliste asjade ajamisele. Võiks öelda, et üks probleem kuhjus teisega, sest minu esimene jurist, keda ma palkasin ennast esindama, ei esindanud mind korrektselt ja ei koostanud kohtule korrektset hagi, mistõttu pidin võtma ette teeb tarbijakaitseametisse, sest mõistlikku kokkulepet me ei saavutanud. Siis pidin ma vahetama oma lepingulist esindajat ja arutama edasi kohtulahendit ettevõtte suhtes, kes minu vanemaid pettis. Ja nüüd ilmselt tuleb võtta ette ka teine kohtulahend, mis jääb kõik uue aasta mõistatusse.
Aga rääkides headest asjadest, siis ega aasta teine pool ei olnud ka ainult halb, vaatamata sellele ülekaalule. Näiteks väga hea asi mis see aasta juhtus, oli just minu emaga, kes jättis alkoholi joomise. Kui ma teen pilguheite lõppevale aastale, leian ma küll mitmeid negatiivseid sündmusi, kuid tuues välja positiivsed sündmused, siis meil oli kevad väga soe, ma lõpetasin autkooli ja omandasin juhiload, ning minu ema loobumine alkoholisõltuvusest. Jätame siis nende positiivsete sündmuste meenutustega hüvasti lõppeva aasta ja loodame, et uus aasta tuleb veelgi parem.
Kui mitte minu elu meenutada sellise spektriga, siis võtame kokku ka olulisemad aasta sündmused üldisest maailmast, kui meil oli presidendivalimised ja ka USA-s valitud president, on lõppeva aasta kahtlemata suurimad ja kõmulisemad teemad nii kodust kui ka tervikust, mis mõjutas tervet maailma või siis kohalikku elu ja mõlemat.
Olgu igas aastas meenutada midagi head ja samas ka midagi, millest me võime oma isiklikus elu õppida ja uuel aastal paremini teha. Mina loodan väga, et Teie aasta oli tore ja et see 2016. aasta andis Teile palju juurde Teie elus ning võttis ära vaid selle, mis oli võtmist väärt. Soovin, et 2017. aasta tuleb veelgi parem ja soovin seda ka endale, sest juba aasta kokkuvõtet tehes tunnen ma ennast emotsionaalselt, kuna lõppev aasta andis mulle mitmeid sündmusi, mille osas ma tunnen veel endist kurbust, nagu suhtetragöödiad ja muud sellised negatiivsed sündmused.
Nüüd aga, võtke aeg maha, tulge kõik kokku ja avage šhampanjapudel, sest olgu uus aasta meile kõigile parem!
Head vana-aasta lõppu ja kõige paremat uut 2017. aastat!
Südamlike soovidega
Reinald Udras
