3. tööpäeva veel puhkuseni! See annab märku, et sõit Austriasse pole enam kaugel- vaid kõigest 4 päeva veel! Eile kohtusin tööl olles ühe huvitava inimesega, kes kuuldes minu sõidust Austriasse koheselt küsisis, et mis mind Sinna viib. Ütlesin, et Eurovisoon. Selle peale kukkus kohe muigama, justkui teades vastust. Rääkisime siis pikalt ja laialt sellest üritusest ja Viini linnast. Rääkis mulle sellest, kuidas Eurovisiooni ajal seal elu käib. Trammides ja bussides pidi olema orkester, linn pidi muusikast ja rahvast kihama ning nagu ma ennist oma viimasest postituses ka avaldasin tsitaadi postimehe artiklist, siis tänavatele on paigaldatud juba Eurovisiooni eel erinevad veidrad objektid, nagu nt gei- ja lesbi ühiskonda propageerivad valgusfoorid.
Rääkides Conchita elust ja tema olekust, pole siin ka midagi imestada. Ja muidugi on see Eurovsiooni lauluvõistlus juba läbi aegade üks geide- ja lesbide seas populaarsemaid üritusi, mis toob samasooliste armastajaid kohale üle maailma.
Vestlus oli põnev ja sujuv. Too meesterahvas oli veel öelnud, et lisaksin tema sõbra Facebooki, kes elab Viinis, et siis ühineda ilmselt pühapäevasel finaalil nendega. Mulle meenus siinkohal see, et nii vahva on kui Sul üle maailma tuttavaid ja sõpru. Siis vähemalt tead, et ükskõik kuhu satud, ootab sind keegi ees. 🙂 See on minu lemmiktegevus- ehk tutvuda uute inimestega üle maailma. Ilmselt eurovisiooni lauluvõistlus annab selleks hea põhjuse.
Kui ma mainisin, et ärasõiduni on vaid 4 päeva ja Austria on juba ammu eurovisiooni ootuses, siis ega minulgi enam siin palju aega niisama diivanil lebades ei ole. Tööl käies mööduvad päevad ja ööd kiirelt ning kui täna ma võin veel lubada kerget laisklemist, siis ilmselt laupäeval ja pühapäeval pean ma tõsiselt juba mõtlema sellele, mida ma kaasa võtan ja mida pole vaja. Nädal aega pikk reis iseenesest ei ole üüratu aeg, kuid selleks, et nautida elamust täiel rinnal, tuleks kindlasti muretseda selle eest, et oleks kaasa Eesti lipp, mis praegu on minu jaoks veel tõeline peavalu. Samas olen ma mõelnud sellele, et neid võib olla saada ka kuskil Viinis eurovisiooni fännipoes. Aga kui kellegil siin lugejatest on midagi mulle kaasa soovitada, siis igaljuhul kirjuta mulle enne pühapäeva. 🙂
Minu eurovisiooni fänniürituse Jury final piletid, mis peaksid juba Austriast saabunud olema, on ikka veel DHL-is kinni. Ja ma isegi ei tea, mismoodi need veel kätte saab, kuna ma pole viimastel päevadel olnud kuigipalju kodus ja ei ole kursis, kas kuller käis või mitte. 🙁 Seega tuleb homme kiire päev ja jooksmist palju, kuna mul on selleks vaid neljapäev ja reede, et viimased käigud linnapeal ära teha enne eurovisioonile sõitu.
Kuid nüüd.. magama! Homme ootab ees uus ja huvitav päev, ehkki ilma poolest see ilmselt midagi lootust andvat pole. Samas on minul juba kevad südames ja eurovisiooni aeg meenutab mulle kergelt suve algust, kui linnud laulavad ja lilled õitsevad. Eile öösel oli juba 11 soojakraadi, ega see suvi ka enam kaugel pole. Aga, enne tuleb ära käia siiski eurovisioonil, siis vähemalt ühe suursündmuse kohta võib selleks aasta linnukese kirja panna. 🙂 Homseni!
Building bridges on tänavuse Eurovisiooni lauluvõistluse slogan, ehk tunnuslause. Sillad iseloomustavad uusi sidemeid ja tutvusi, mis on minu selle aasta eurovisiooni üks eesmärkidest- tutvuda paljude uute ja huvitavate inimestega. 🙂 Samas sillad iseloomustavad ka sõprussuhteid. Mida suurem on side, mida ühendavad sillad, seda tugevam on koostöö ja usaldus. See on eduka elu alus ja tolerantsuse võti, mida saavutati 2014. aasta eurovisioonil Kopenhagenis, kui võitis Conhita Wurst.