Hakkab lõppema

Tahad sa või mitte, aga suvi hakkab armutult lõppema, sealjuures tervitab meid aga uus kooliaasta täis töid ja tegemisi. Just praegu on õige aeg teha kokkuvõtet lõppevast suvest, seetõttu otsustasingi viivuks aja peatada, et rääkida suve muljetest ning mälestustest ning ühtlasi tänada ka neid, kes aitasid nende mälestuste õnnestumisel.

Meie põhjamaalastele on ilmselt lühikene suvi juba harjumuseks saanud, kuid eks meid igaühte teeb vahest kadedaks meie globaalne asetus võrreldes teistega. Me saame võrdlemisi vähe tunda seda sooja suve, seetõttu läheb ka suvi kiirelt- seda justkui ei märkagi.

Ja siis tervitab meid jälle sügisene tuul ning vihmased ilmad, mis loovad meie ellu suvise sära asemel rutiinse meeleolu. Ma ei tea, kui paljud minuga ühel meelel on, aga mina olen ilmade poolest tänavu suvest veidikene isegi pettunud. Ma arvan, et mullust suve tänavu suvega võrrelda ei saagi, sest kui tänavu olid kõige soojemad ilmad mai-juuni, siis eelmine suvi oli ikka tuntav- soojasid ilmu jätkus nii juuniks, juuliks ja isegi augustiks. Mis viga siis puhata oli, kui hommikust võis juba randa minna ja päevad läbi rannas päikese käest ennast kõrvetada lasta. See suvi pole veel päevitada jõudnudki, rääkimata siis ujumisest, mida sain see suvi teha vaid paaril korral. Mullu suvel käisime oma tüdrukuga pea iga päev ujumas, isegi siis kui ma pika ja väsitava tööpäeva olin lõpetanud.

Nüüd on aeg heita veel viimane pilk sellesse suvesse, mis lõppeb loetud päevade pärast.

Olen see suvi palju töötanud, kolinud kui ka pidutsenud. Töö ja puhkus peab käima käsikäes ja suvi on puhkamiseks ning pidutsemiseks parim aeg. Kui mitte arvestada vihmaseid ja tuuliseid ilmu, siis võin öelda et üldjoontes jäin suvega ülimalt rahule. Suve algus möödus põhiliselt kolimise ja asjade pakkimise tähe all, sest kolisin täiesti uude kohta elama. Ma pole tegelikult veel paljudele rääkinud, et suvel käisin tööl kahe koha peal- pidasin veel põhikoha kõrvalt lehekandja ametit. Ei olnudki üsna tavapäratu see, kui ma hommikul kandesse minnes märkasin mõnda joodikut, seltskonda või vastutulevat noort, kes küsis suitsu, tikke ja vahest isegi ka kõigekummalisemaid küsimusi, nagu näiteks rindade ümbermõõtu, suurust ja teisigi asju..

Juuni alguses, kui ilmad olid kõige soojemad, reisisin ma mööda võrratut Eestimaad. Ilusad ja soojad ilmad, soe rannavesi ja hea seltskond tegi minu kahenädalasest puhkusest parima, mida meenutada. Võiks öelda et see oli minu suve kõige meeldejäävam mälestus.

Kahju, et suvi nii lühikeseks jäi.. vahepeal oli isegi lootust suve paranemiseks, kuid asjatu.

Tõsi, esineb arvamusi, et suvi oli ilmade poolest ülekõige parim, kui minu jaoks on see puha vale jutt. Sain see suvi käia korralikult ujumas ainult paaril korral.

Enne Jaanipäeva olin veel nädal aega Pärnus vanematel abiks. Hea saun ja mõnus dush vihmakäes muutis mu päevad ikka parajalt ekstreemseks. Tutvusin Pärnus uute inimestega, käisin nendega välja ja pärast sain kokku ka veel ühe oma vana sõbraga, keda ma polnud pikka aega näinud. Käisime siis pitsat söömas ja muidu ringi tsillimas, sai võetud ka pisikesed joogid, mis tegid mind kohe eriti purju. 😀 No ja eks see tagasitulek oli siis ikkagi kõige nukram, kuid tol hetkel lohutas mind ikkagi üks teadmine, et mul oli tekkinud silmarõõm, kelle pärast ma Tlna jõudsin ja keda ma siin nii pikkisilmi olin oodanud. Temaks oli Kamilla ja küllap ta teab seda ka ise, kui palju ma teda oodanud olin. Mis kergelt tuli, see kergelt ka läks, nii et kaua me koos ei olnudki. Saime suvel vaid ühe ja ainsa korra kokku, mis jäigi tõepoolest ainsaks korraks. Aga selle aja sees juhtus nii palju, et käisime vesipiibu baaris Hookahh’is, mille sain teada tänu Merilinile kellega ma käisin seal oma elus esimest korda. 😛 Meriliniga sain ma see suvi paljupalju kordi kokku ja need pakkusid meile mõlemale üpriski palju lõbu ning nalja, sest meie “adrajutud” olid lihtsalt kõigekõigem.. (Y) 😀

Kuid me teame ju kõik, et iga ilus asi lõppeb ükskord, nii ka lõppeb see ilus suvi mis kestis vaid üürikest aega ja lõppeb täpselt nagu see kunagi algas. Juba praegu võib mu akna all märgata kergelt kolletavaid lehti, mis tuletavad meelde et sügisrõõmud ei ole enam kaugel ja kooliranits, mis seni seisis tolmu all, tuleb nüüd puhtaks teha ja selga tõmmata et minna taas vastu uuele kooliaastale.

Augusti lõpus lõppeb mul tööleping Express Postis lehekandja ametikohalt ning septembrist olen jälle häälestatud koolireziimi. Põhikohaks jääb mul endiselt Prisma Peremarket ning lisaks põhikohale ning koolile jätan endale veel aega ka trennis käikudeks, mis seni tegin ainult kooliajal ja mida plaanin ka jätkata kooliajal. Lisaks trennile, tööle ja koolile on mul plaanis alustada sügisest ka treeninguid Karate rühmades, kuid sellest täpsemalt teen juba varsti juttu oma kodulehekülje uudistes.

Tahan veelkord tänada kõiki neid inimesi, kes muutsid minu suve parimaks ja tõid päikese igasse päeva.

Lisasin oma  playlisti ka oma suve lemmikumad lood, mida saad kuulata SIIT- http://rennu.pri.ee/playlist

See on minu playlisti viimane uuenduse sellel suvel, uued lood juba sügisest! Et midagi suvest teile veel jäädvustada saaksin, siis lisasin siia alla ka veel mõned pildid sellest suvest.

Soovin teile ilusat suve lõppu ja head algavat uut kooliaastat!

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga