Trammitöötajad annavad üha enam tunnistus ebakvaliteetsest sõidukogemusest Tallinna ühistranspordi trammides. See ei ole muideks esimene kord, kui ma pean jälle oma pahameelt väljendama siin sissekannetes.
Lugu oli siis selline, et hommikult trammiga koju sõites oli tramm rahvast pilgeni täis. Ilmselt sõitsid palju tööle, sest on argihommik. Mina endale istekohta ei leidnud ja olin sunnitud siis mõnda aega seisma. Kui tramm jõudis Balti Jaama peatuseni, läks enamus seltskonda maha, millega vabanesid ka istekohad. Kuna mul oli koduni vaid kaks peatust, siis otsustasin et kannatan ära ja istuma ei hakka selle kahe peatuse pärast. Kõik teised trammis istusid see aeg. Mul oli ka käru kaasas, mida oli vaja kastide transportimiseks tööl koju. Endal olid siis kõrvaklapid peas ja kuulasin muusikat, kui ühtäkki hakkas trammijuht mind jõllitama ja siis midagi käega vehkima ning suuga rääkima. Algul ei tabanud ära, et see oli suunatud minule. Otsustasin siis veel mõnda aega kuulata muusikat ja veenduda, kas ta püüdis minuga kontakti saavutada, või oli tal telefonikõne. Lõpuks, kui ma olin juba piisavalt veendunud, et sõnum pidi olema suunatud minule, siis võtsin kõrvaklapid peast ja sain aru, et trammijuht seal midagi pomises öelda, et mis ma jõllitan ja käskis mul maha istuda. Tõmbusin siis pisut eemale, kuid otsustasin oma kangekaelsuse ja põhimõtte pärast tema käsklusele mitte reageerida. No ega siis niimoodi ka ei saa, et trammijuht käsutab ja teised peavad kõiki tema käske täitma. Sellega jäi mulle trammijuhist väga negatiivne mulje. Juba trammi sisenedes tundus ta üsna kahtlaselt ja talle otsa vaadates küll ei tundunud, et tegemist oleks olnud kõige rahulikuma juhiga. Pärast väljumist vaatasin üle ka trammi numbri, sõiduki numbri ja kellaaja. Ma arvan, et olen juba piisavalt palju pidanud sellist ebaviisakat käitumist taluma, mistõttu olen otsustanud lõpuks jalad kõhu alt välja ajada ja esitada trammijuhi suhtes kaebuse. See on juba mitmes kord, lisaks sellele et ma esitan kaebuse, avalikustan ma need andmed ka 1. septembril avatavas mustas registris. Kirjutasin umbes natukene vähem kui nädal aega tagasi analoogse sissekande, kuid sedapuhku õrritamisest. Tundub, et trammijuhtide närvid on tõesti paigast ära ja normaalseid inimesi enam üldse ei osata valida. Praegugi ma veel ei mõista oma süüd, sest sõitsin trammis nagu iga teine reisija ega seganud kedagi. Aga vaadake, mis toimub reede ja laupäeva õhtuti? Kas seda siis ei märgata või on see tõesti parem, kui lärmatakse, lõhutakse, ilastatakse, peeretatakse ja võetakse alkoholi keset trammi sealjuures häirides kaassõitjaid? Siit saame jälle teha järeldused, et kergem on hüpata tavakodaniku, kui joodiku kraesse.
Vahest õhtustest vahetustest tulles on olukord trammides lausa talumatu, kui mitte kohutav. Selles osas ei võeta midagi ette, ainult näritakse neid, kes istuvad vagusi nurgas.
Ma olen jälle pettunud Tallinna ühistranspordist. Ja seekord sain pettumuse osaliseks tramm number 2 sõidul Ülemistest Koplisse, teisipäeval 26. juulil kell 07:30 Hobujaama peatusest peale tulles. Sõiduki number oli 105.
Need andmed, nagu ma lubasin, edastan Tallinna trammi-ja trollibussikoondisesse. Eks las nad siis ise otsustavad, mida nad oma ebaviisakate töötajatega peale hakkavad…