Mul on nii hea meel, et saan käia igal nädal oma armsate koguduse liikmetega Tallinna koguduses. Pärast seda, kui ma olen reisinud ringi Ameerika Ühendriikides, käisin ma sealses koguduses, mis tundus nii suur, et ise tundusin selle taustal üsna tilluke, kuid samas toredad liikmed koguduses pöörasid mulle sedavõrd tähelepanu, et tundsin, nagu oleksin oma sõpradega. Meil on väike kogudus, kuid ometi tunnen ma suurt vaimu. Kui ma 10 aastat tagasi sain ristitud, ei saanud ma mõned kuud veel päris hästi aru, millega ma ennast seon ja millised on minu eesmärgid. Ma olin otsinud alateadvuses seda Jumalat, kes eksisteeris vaid minu mõtetes, kuid ma ei tundnud teda oma südames. Ma ei saanud ka päris hästi aru, mis minuga toimus pärast ristimist. Ma tundsin midagi väga erilist, mille tähendust ma ei osanud mõista. Ristimine pani mind tundma, et ma olen oma elus võtnud vastu midagi väga olulist. Ma tundsin ennast väga puhtana ja samas tundsin ma pärast oma esimest eksimust korraga väga kehvasti. Mitmed aastad hiljem olen ma seda meenutama hakanud ning mõistnud, et minu elus on mulle usaldatud samuti midagi väga olulist. Ma olen kutsutud teenima Issandat Kanada Calgary missioonil. See on minu jaoks missioon, mis aitab mul inimesi valmistada ette võtma vastu neid otsuseid, mida mina võtsin vastu 10 aastat tagasi. Kuigi ristimine on märkimisväärselt oluline otsus ja samm meie elus, on meil palju teisigi olulisi otsuseid ja valikuid, mis tuleb meile ette pärast ristimist ja millest lähtudes jõuame me kas Taevaisale lähemale või eemaldume Temast. Seda protsessi nimetame lõpuni vastu pidamiseks. 2 Nefi 31:17-20 kirjeldab seda väga hästi. Seega esimene samm on saada ristitud ja seejärel pidada vastu lõpuni. Lõpuni vastu pidamine ei ole aga kerge, sest nagu ma juba kirjutasin, olin ka mina nõrk vaatamata sellele et vaimne puhtus ja heaolu mida ma ristimise järel tundsin, oli palju parem tunne. Saatan ei lõpeta inimeste ahvatlemise ja tema töö muutub üha agressiivsemaks ning raevukamaks, mida lähemale jõuavad inimesed Jumalale. Seega ka missioonil on oluline jälgida inimeste arengut ja mõista seda, mida mina kogesin, kui sain ise ristitud ja kui raske mul oli edasi elada sellel ahtal teerajal, mis viib igavese õnneni. Ka mina, nüüdseks misjonär, olen sündinud uuesti. Ma ei ole teistsugusem kui teised, kes on mu vennad ja õed. Ma olen oma teekonda misjonäriks saamisel alustanud samuti esimestest sammudest ja see aitab mind paremini mõista, mida kogevad teised ja aitab mind mõista, millised plaanid on Taevasel Isal meile, sest Ta armastab meid väga. Väga tihti me ei oska hinnata ja aru saada, kui suur on tema halastus ja plaan meie heaks. Pärast seda, kui ma lugesin, mida kirjutas minu patriarhaalne õnnistus minu kohta, sain ma aru, et põhjus miks mu elus on olnud palju raskusi, on tulnud sellest, et Taevaisal oli minu jaoks plaan ja Ta armastab mind väga. Ma mõistsin, et kohates oma missioonil ja ka elus sarnaste probleemidega inimesi, aitab see mind paremini neid mõista ja aidata. Ka minu patriarhaalses õnnistuses oli kirjas, et raskused mida ma oma elus kogen, tulevad mulle kasuks ja ma saan läbi oma kogemuste olla suureks abiks teistele. Ma mäletan, kui lahkumispeol ütles mulle mu sõber oma tervitusvideos ühe halenaljaka loo minu inglise keele kohta. Kui ma käisin tema juures mõned aastad tagasi külas, oli minu inglise keele oskus väga napp. Ma oskasin vaid noogutada ning lausete tähendused ei olnud minu poolt korrektselt sõnastatud. Ma istusin ühel päeval tema kontoris, sõime lõunat ja ma ütlesin inglise keeles lause, mida ma mõtlesin teisiti, kuid ei osanud seda sõnastada ja see tuli välja väga naljakalt. See, mida ma öelda tahtsin, oli see, et mul on nägemine väga hea. Kuid see tuli välja naljakamalt, kui ma aru sain, sest ma ütlesin et ma näen välja väga hea! Ilmselt kõlas see tema jaoks algul üllatavalt, seejärel aga naljakalt, mida meenutab ta tänaseni. Kuid sellisel halenaljakal lool on tegelikult väga sügav mõte ja see, miks talle on see lugu minust väga hästi meelde jäänud, ei ole minu kiusamise pärast vaid minu arengu pärast positiivses suunas. Mõned aastad tagasi olin ma oma inglise keelega klassi nõrgim. See on üks kogemus, mis annab mulle tunnistust, et meie nõrkused võivad saada meie tugevusteks läbi erinevate kogemuste ja raskuste. Mu sõber ütles, et minu areng on aastatega olnud märkimisväärne, sest kui ta varem tegi minu kulul meeldivas mõttes nalja, ilma et ma sellest midagi aru sain – rääkimata siis vastusest, tunnistab ta täna, et tal on minuga meeldivas mõttes igav, sest enam ta seda teha ei saa! Samuti on ka minu usk kasvanud ja muutunud märkimisväärselt tugevamaks, mis tunnistab, et Taevaisa on tõe poolest mind valmistanud ette tegema tema tööd ning muutnud minu nõrkused tugevusteks.
Minu teekond missioonini on olnud pikk. 10 aastat tagasi ei arvanud, et minu missioonile minek saab mulle üldse võimalikuks. Ma arvasin, et mul ei teki seda võimalust kunagi, sest ma kartsin et jään finantsprobleemide taha. Kuid me näeme jälle, et võimatu võib saada võimalikuks. Raskused meie elus ongi selleks, et õpiksime oma päästjat paremini tundma ja oma Jumalat usaldama. Selleks, et ma oma missioonile sain minna, pidin ma ka missiooniks ettevalmistamisel kogema palju erinevaid katsumusi, sest mul oli tervislikud probleemid, mis ei andnud mulle palju lootust arstide poolt teha võimatu võimalikuks, samuti oli mul probleeme autokooli lõpetamisega, sest mul oli vaja sisuliselt kahe kuu jooksul teha ära kaks autokooli eksamit ja kaks maanteeameti eksamit, et saada juhiload, sest minu missiooniks oli mul vaja neid. Kuna ma teadsin, et see oli Jumala käsk, siis ma vähemalt proovisin ja andsin endast parima ja ma tundsin, kuidas Taevaisa toetas mind. Ma tegin kõik oma eksamid ära ja sain juhiload võimatuna tunduva aja jooksul! See kogemus õpetab meid et kui me ise püüame ja pingutame ning anname endast parima, toetab ka Issand meid. Me peame oma elus nägema vaeva ja tegema tööd. Me näeme, kuidas Issanda käsud peavad saama täidetud! Mul on hea meel, et minu koguduses on olnud mulle heaks eeskujuks suurepärased ja armastatud koguduse liikmed kes on minu elus suureks õnnistuseks. Mul on hea meel, et meil on olemas kogudus, kuhu tulla igal pühapäeval ja et meil on päästja kes meid armastab ja on meid lunastanud pattudest. Minu missioon saab olema mulle parim kogemus ja väärt aeg minu elus. Ma olen õnnelik, et saan muuta ehk nii mõnegi inimese elu ja tuua oma armastatud vendi ja õdesid tagasi Taevase Isa juurde, kes armastab meid kõiki ja soovib, et me saaksime õnnelikus, võttes osa tema headusest.