Augusti lõpus pikalt mainitud virtuaalne “puhastustöö” jõudis lõpule. Augusti lõpuks eemaldasin oma Facebookist pea 100 kontakti, kellega olen põgusalt suhelnud ja suhtlemise lõpetanud. Leidsin isegi selliseid kontakte, keda peale nime ei tea üldse. Lisaks oli kontaktide ülekontrollimisel ka märkimisväärselt neid isikuid, kes olid üldse oma kontod kustutanud, kuid minu sõbralistis eksisteerisid.
Selline puhastustöö ei puudutanud muidugi aga ainult minu Facebooki, vaid ka paljusid teisi kohti, kus mul on kunagi kontod tehtud ja milles ma teenust enam ei kasuta. Võib siis öelda nii, et need on kontod, mis sai kunagi tehtud “ajaviiteks” kuid juba aastaid ei ole neid saite kasutanud. Mõned võib siin kohe välja tuua, nagu näiteks internetikeskkond Twoo ja MySpace. Ehkki ütleks, et need võrgustikud ei ole oma populaarsust veel tänaseni kaotanud, olid need siiski omal ajal enne Facebooki populaatseks muutumist küllaltki populaarsed ja ehk ka ainsad, kus uute inimestega tutvumine tundus huvitav ja ainupääsmatu. Ka tänapäeval otsivad inimesed erinevatest kohtadest tutvusi. Näiteks isegi Facebookis on loodud selleks spetsiaalsed grupid, kus inimesed endale kaaslasi otsivad, olgu selleks siis uued tutvused, partneriotsingud või siis endale hobikaaslase leidmine. Et sellised grupid on üsna populaarsed ja ligitõmbavad, on just suhtlust eelistatud rohkem nende gruppide kaudu, kus luuaksegi endale uusi tutvusi. Kui minul sai paljumainitud Facebook üheks “puhastustööde” objektiks, siis ei saa kindlasti öelda, et internetiprivaatsuse ja turvalisuse tagamiseks ei kasutanud ma ka teisi meetmeid. Nendest ma selles postitused teen ka põgusa ülevaate. Olgu siis mõned neist ideed neile, kes soovivad ka tulevikus sellise tegevuse peale mõelda.
Pärast seda, kui ma levitasin uudist, et kõrgendan oma privaatsust ja turvalisust, tuli mulle meeldivalt tagasisidet, mis toetas igati minu otsust. Mõned minu kolleegid ja ka sõbrad toetasid väga seda otsust ja tõid ka oma kogemusi, mis oli minule huvitav kuulda. Kui paljud tõesti said sellest inspiratsiooni, on nüüd teine küsimus, kuid kindlasti tasuks sotsiaalvõrgustikes ja ka teistes kohtades aeg-ajalt läbi käia info, mis on Sinu kohta otseselt või kaudselt seostatud või siis inimesed, kellele on kättesaadav teatud osa teabest. Selline nö “inventuur” ei tule kasuks ainult privaatsuse ja turvalisuse mõttes, vaid aitab ka paremini meenutada neid inimesi, kellega Sa pole ammu suhelnud. Näiteks Facebookis kontakte läbi käies oli ikka ja jälle selliseid hetki, kui ma olin kõhkleval seisukohal, mida ma tegema pean – kas eemaldama või mitte? Samas siin oli ka inimesi, kes tõesti meenutasid mulle selliseid hetki, millele ma praegu isegi ei mõtleks. Vanad mälestused, koosveedetud ajad – seda nii põhikoolis kui ka mujal. Ikka on tore vahepeal meenutada ja tuletada meelde, kellega Sul on olnud kunagi mingid sidemed ja vahel ehk siis ka kirjutada, kuidas neil läheb. Muidu ju sellise asja peale ei tuleks nii naljalt, seda enam kui elu on nii palju edasi läinud, et uued suunad on võetud ja karjäärgi on tehtud. Inimesed pidevalt muutuvad, väga paljud minu põhikooliaegsed klassiõed ja klassivennad on näiteks juba üldse pereinimesed. Siin tekkis ka endal selline nostalgitsemise hetk, kui kiirelt aeg möödub ja kui pisikesed me veel olime, kui koos sai mängitud ja vahetunni ajal lollusi tehtud.
Sellegipoolest oli kontakte, kelle eemaldamine oli möödapääsmatu. Nendega sai kas kunagi tutvutud või lisatud ainult nime järgi. Täielik jaburlus, kui tagant järgi mõelda! Nii võiks ju siis terve eesti rahva Facebooki lisada, mis mõte siis on oma numbreid ja muid andmeid peita! Aga sellise küsimuse tähtsus ei seisne ainult sotsiaalvõrgustiku tasandil, vaid ka väga oluline on see, mida Sinu kohta on leitav Google jt selliste otsingumootorite kaudu. Minu virtuaalne audit hõlmas sel augustil nii sotsiaalvõrgustikke, kui ka väljaspool suhtlusvõrgustikku. Kontrollisin üle oma Facebooki kontaktid, info mis on üleval ja leitav otsingumootorites (sh Google) ja oma veebilehel.
Nii, nagu ma tegin juttu oma 10. augusti avaldatud uudises “Millised muutused saavad toimuma minu eraelus algaval sügisel” sellest, kuidas meie käitumine internetis mõjutab meie karjääri ja edasist koostööd teistega, on teada, et tegelikult kogemused on näidanud, et internet on nagu suur ja põhiline teabeallikas inimese kohta, kust võid leida ka otsitava isiku kõige “räpasemad” saladused. See, mida Sa internetis jäädvustad, ei kao mitte kunagi, mitte kuhugile, nii nagu kunagi üks tark ütles hommikumaalt. Tegelikult on see täiesti sulatõsi. Ehkki me kontrollime ja vaatame aeg-ajalt üle, mis on meie kohta avalik, on siiski selle kustutamine vaid näiline tegevus. Kustutatud sisu aga on ja jääb internetti, seda lihtsalt ei ole võimalik näha, just nagu peidaksid midagi oma Facebooki ajajoonel ja see muutub “invisible” moodiks, kuid tegelikult on see ikka serveritesse talletatud. Leidsin ka enda kohta interneti otsingumootoritest väga palju vana infot. Mõne info kustutamine oli lihtne, seevastu aga teiste veebilehtedega pidi võidu jooksma, enne kui info sai eemaldatud. Ja osadest veebilehtedest see ei olnudki võimalik, sest näiteks osadel puudub selline tark moodul, nagu “kasutajatugi” (!!! olge siis eriti ettevaatlikud selliste saitidega, sest sinna Sa jäädki ilma igasuguse abita, kui ise rumalast peast teed kontosid). Mida siis teha sellistes olukordades?
Pealtnäha trööstitus olukorras on siiski lahendus. Mina otsisin ka sellele hiljuti vastust, kuid kui palju sellest kellegile abi on, on juba enda otsustada. Aga parem proovida, kui oodata muru kasvamist.
Niisiis, esimene samm ehk step 1:
Et üldse enda privaatsust kontrollida ja seda tagada, alusta kõigepealt iseendast. Vaata, mida Sul on võimalik ära teha ja siis jäta asi teiste hooleks. Kõige lihtsam on selleks kontrollida, millist infot Sa kellegile kuskil virtuaalses keskkonnas avaldad. Näiteks LinkedIn, mis on rahvusvahelisel tasandil üks ihaldatumaid saite kus tööandjad infot otsivad, seal on võimalik seada enda sätted maksimaalse privaatsuse peale. Isegi nii, et Sinu konto pole enam otsingumootori kaudu kättesaadav, juhul kui Sa nii otsustad. Selline samm privaatsuses tuleb kasuks eriti hetkel, kui Sul on mitmes erinevas kohas kontod ja Sa ei jõua ega võib-olla ka viitsi igal pool oma andmeid uuendada. Näiteks ma ise kasutan tööotsimisel põhiliselt meie oma kodumaiset cvkeskust. Ma tean, et seal on mul andmed alati värsked, ent LinkedIn on minu jaoks keeruline (mitte tehnilises mõttes) ja võib-olla isegi tüütu. Samas, ma ei ole ka valmis kontot seal kustutama. Aga eriti sellised kontod, kus sa postitasid mingit infot, seda enam et see oli veel grammatiliselt ebakorrektselt vormistatud ja sõnastatud, avalikult nähtav ja kättesaadav, siis oh häda, kui seda nüüd 10 aastat hiljem loetakse ja eriti olukorras, kui Sinust on huvitatud tööandjad! Sellisel juhul (isegi kui Sa oled juba vaimselt tohutult arenenud oma oskustelt ja mõtteviisilt või ellusuhtumiselt) jääb Sinust ikka tohutult vale mulje. Võib-olla 15-16 aastaselt oli see lõbus, kui oma kirjavigadega said naisi või mehi “sebida” aga aeg on edasi liikunud ja arengud on elus tehtud, kuid ega otsingumootorid muutu, need jäävad ikka seda avaldama, milles sa pole ise mingeid muutusi teinud!
Teine samm, pöördu veebilehe haldaja poole, kui Sa ise hakkama ei saa:
Üldiselt pole kõik alati nii nutikad, et aru saada, kus asub privaatsuse nupp. Või siis see hoopis puudub, nagu ma juba postituse alguses mainisin. Sellisel juhul tuleb leida üles antud veebilehe või virtuaalse keskkonna haldaja kontaktandmed ja/või võimalused kontakti saavutamiseks. Pahatihti on ka nii, et osa informatsiooni on kas pahatahtlikult või ekslikult levitatud Sinu kohta veebilehel, kus Sa seda isiklikult muuta ei saa. Näiteks klassikaline näide on see, kui Sinust avaldatakse laimu või Sind süüdistatakse milleski. Alati tasub ka muidugi maad uurida ja selgitada välja, mis põhjusel seda tehakse. Õnneks on meil kõikidel õigus uurida ja teada enda kohta avaldatavate allikate sisu. Mõistliku lahenduse korral aitab sõna, muidu tuleb kaasata juba kolmandad isikud, kui viimane ei aita. Aga alati tuleks pöörduda siis veebilehe haldaja poole ja paluda enda kohta avaldatavat teavet, mis on loata avaldatud, eemaldada.
Kolmas samm, pöördu veebilehe majutust pakkuva teenusepakkuja poole:
Kui kompromiss ei saavutatud või veebilehe haldajaga ei suudetud ühendust saada, aitab ka see, kui pöördud veebilehe majutust pakkuva teenusepakkuja poole. See on muidugi keerulisem samm, samas on see veel ikka parem, kui päris alla anda ja alluda veebilehe omaniku omavolilisele käitumisele. Üldiselt püüavad sellises olukorras veebilehe majutust pakkuvad teenusepakkujad siis veebilehe haldajaga ise ühendust võtta ja kui on olemas selleks seaduslik alus, mis kohustab veebilehekülje haldajat korrale kutsuma, on siiski õigus juba veebilehe majutust pakkuval teenusepakkujal kohustada veebilehte haldaval isikul info maha võtta.
Neljas samm, palu Googlel ja teistel otsingumootoritel info eemaldada
Seda sammu võib käsitleda ka siis, kui teenusepakkujaga ei suudeta kompromissi saavutada. Ent siiski on see mõeldud eelkõige neile, kes arvavad, et info on maha võetud, kuid siiski avaldub see mingil moel veel otsingumootorites. Parem on selle sammuga veel muidugi oodata, sest üldjuhul võtab see otsingumootoritel aega kuskil keskmiselt läbi kaks nädalat, et tulemused võtaksid effekti. Kui Sul on isiklik veebileht, siis info eemaldamine või muutmine ei tähenda kohe seda, et otsingumootorid käivad automaatselt uuendustega kaasas ja teevad nii, nagu Sa oma veebilehel hetk tagasi tegid. Otsingumootorid kasutavad küpsiseid ja vahemälu, mis iga kindla aja jooksul vaheldub ja otsingumootoritesse talletub. Seega iga selline protsess võtab mingid kindlad ajalised mõõtmed, mil protsess käivitub. Õnneks on näiteks Googlel ka selline koht olemas, kus saad esitada otsingutulemused eemaldamisele, juhul kui need ei pärine Sinu enda veebisaidilt (mida Sa alustama esimesest sammust) või siis veebisaidilt, kus Sa pole püüdnud veebilehe haldajaga ühendust võtta (vaata samm kahte). Muide, Google küsib seda, kui ta skännimise käigus avastab, et veebilehe haldaja pole seda ise teinud ja info on tõepoolest veel veebilehel kättesaadav. Google eemaldab ainult vigased lingid otsingutulemustest, ehk siis sellised lingid, mis viitavad veel asukohale, kus Sinu info oli saadaval ja nüüdseks enam mitte (on veebilehelt kustutatud). Kasuta seda sammu pigem kiiremaks protsessiks oma otsingutulemuste eemaldamisel. Google Search Console keskkonda saad vastavat toimingut teostama minna sellele lingile vajutades (eelnev sisselogimine oma Google kontoga kohustuslik). Muuseas, testisin puhastustööde käigus ka ise seda ja kõik toimis, nii eemaldasin mitmeid otsingutulemusi, mis käisid minu kohta. Aga kindlasti tegin kõike seda step-by-step vormis, nagu ülal kirjeldatud.
Viies samm: pöördu kohaliku andmekaitseinspektsiooni poole
Kui Sa tunned, et Sulle on ülekohut tehtud ja ükski tulemus ei aita, siis alati aitavad kohalikud riiklikud organid, kes hindavad Sinu kaebuse üksikasju ja põhjendusi. Kohalik kehtestatud riigivõim teeb sobiva otsuse korral ettekirjutuse, mis kuulub koheselt täitmisele. Selline protsess on aga aeganõudev ja kohati isegi närvesööv, sest lahendus ei pruugi olla alati see, mida oodati, ning kogu protsess või lõppeda ka kohtutes käimisega. Seetõttu tasuks ikka võimalusel kaaluda üle esimesed sammud ja püüda oma andmeid kaitsta, alustades iseendast. Samas just selline käik võib olla mõistlik lahendus, kui muidu ei saa.
Minu õppetund pärast suurt puhastust on see, nii nagu ma soovitan teistele, et pean ka ise olema edaspidi tähelepanelikum ja hoolikam selles, mida kuhugile ja millises ulatuses avaldan. Muidugi on alati kurb teavitada tervele maailmale, et ma nüüd “eemaldan”, samas kui palju probleeme võib tekitada Sinule endale võimalik andmete ja identideedi pahatahtlik kasutamine, mis võib tekkida hooletusest ja inimestest, keda sa ei tea ega tunne.
Näiteks mul on endal paar tuttavat, kellele tehakse pidevalt libakontosid. Kus nad neid pilte ja nimega seotud infot hangivad, ma ei tea, kuid ma kujutan ette, et kuskilt avalikust otsingumootorist. Taoline käitumine on küll äärmiselt lapsik, ent samas sel moel on lihtne ennast ehtida võõraste sulgedega ja kehastada ennast kellekski, kes Sa iseendana esinedes muidu populaarsust ei saaks või oma vajadusi rahuldatud. Paljudel juhtudel on tegemist ka isikliku kättemaksuga. Ma ise ei ütleks, et mul on vaenlasi, kes ohustaksid mind minu suhtes toime panema sarnaseid tegusid, populaarsusest rääkimata, kuid siiski tasuks hoida kõrvad-silmad lahti ja olla tähelepanelik enda info avalikustamisel igal hetkel. Pole ka ju muidu paljudes võrgustikes võimalus enda privaatsus maksimaalsele tasemele viia ja peita või avaldada teatud osa infost ainult teatud osa inimestele.
Puhastustööd lõppesid augusti lõpus ja olid edukad. Puhastatud sai nii kontaktid Facebookist ja Snapchatist, kui ka aegunud minu kohta käivad otsingutulemused otsingumootoritest. Samuti muutsin ja korrigeerisin oma veebilehti, et need lehed ei paljastaks liigselt tundlikku infot, seda enam et ma töötan jätkuvalt aktiivselt selle kallal, et minu veebilehed oleksid alati otsingumootorites esimesel kohal ja just siit saaksid inimesed õige ja olulise info minu kohta.
