Suvi hakkab lõpuks ennast näitama. Päike paistab taas kõrgel ja kiirgab lõõmaval palavusel. Eks minagi sätin rannaasjad valmis et võtta lõpuks ometi sellelt suvel esimesed rannarõõmud. Tegelikult võtsin ma esimesed rannarõõmud üldse see suvi Haapsalus Vasikaholmi rannas, mis minu teada avati alles eelmine aasta. Siinkohal võin ma ka eksida. Igaljuhul vesi oli seal soe, pisut veider tunne oli küll pista see aasta esimest varbad merevette, kuid lõpuks sain n.ö hoo sisse. Eile aga oli aga üks lihtne ja argine suvepäev, mis tõi rahvast jälle linna kokku. Saaremaa rannapeo korraldajatel läks see aasta küll üritus igati korda, kuigi ise sinna ei jõudnud. Pidime Liisuga minema, aga tulid teised plaanid.
Nojah.. mis siis ikka. Gabriela helistas eile ja kutsus siis lõunale. Isegi ei tea, mida tahtsin eilse ilusa ilmaga ette võtta aga plaan iseenesest oli huvitav kuna ma polnud teda näinud juba ma ei tea mis ajast. Mina siis selline, kes lühkareid eriti ei armasta kanda, panin jalga tavalised pikad kitsad teksad, nagu ma teen seda alati- ka talvel (no mis me siis suvest räägime, eksole). Aga jah, mul pole jalad veel piisavalt päevitada saanudki, ehk sellepärast ma lühikesi kanda veel ei taha. Viimaks vaadatakse mind nagu mingit valget luike kes pole päikesest ilmselt kuulnudki. Ja no siis kokku me temaga ka saime. Tüdruk tahtis ikka välja teha, kuid mina ainult blokkisin teda selles. Lõpuks pean tunnistama, et ta suutis seda ikka. 😀 Käisime siis Butterfly lounges, ilm oli võrratu. Rääkisime elulistest asjadest, tema sõi mingit Caesari salatit mis nägi vastupandamatult hea välja. Muidugi ma olen ikka selline kangekaelne inimene nagu ma olen. Täielikult emasse. Ei lase tüdrukutel endale välja teha. Ah mis siis ikka kui jutud räägitud ja söögid söödud, asusimegi jalutama. Pakkusin talle välja et võiksime Linnahalli platformile jalutama minna, kuid arusaadaval põhjusel ta keeldus minu ettepanekust, aga ma ei hakka parem nimetada põhjust. Igaksjuhuks. 😀
Otsustasimegi siis liikuda Tammsaare parki, istuda veidi ja võtta päikest, mida mina muidugi pidevalt tahtsin. Natukese aja pärast tulid meie juurde mingid usuvennad rääkima. Rääkisid siis pikalt ja laialt, näitasid veel mingeid pilte ja me pidime pmst valima nende poolt pakutavatest piltidest kolm vastavalt siis oma hetkeemotsioonidele ja mõtetele ja vastavalt sellele, mida me tulevikus kõige rohkem sooviksime. Mina alguses ei jaganud matsu, et mis nad tahavad sellega saavutada. Küsisin siis neilt, aga nemad suhtlesid inglise keeles. No midagi sain ma siis aru et kuuluvad mingisugusesse ühingusse või organisatsiooni. Me mõlemad Gabrielaga valisime siis oma emotsioonid ja tulevikusoovid välja ning hakkasime neile seletama. Lõpuks siis hakkasid küsima Jeesuse kohta igasuguseid küsimusi. Tol hetkel kuuma päikese käes tundus see kuidagi nii tüütu, ehkki arvestades, et olen usuinimene siis ei tohiks sellised teemad mind kuigi negatiivses suunas kõigutada. Aga nad seletasid ja seletasid ise eesmärkideni jõudmata. Tahtsid siis mingi raamatu meile anda, mida me kõheldes vastu ei võtnud. Kuna Gabriela ka sellest eriti huvitatud ei olnud, siis ei hakanud mina ka seda vastu võtma. Ei olnud seda kuhugile pannagi, sest kotti ma kaasa ei võtnud. Niimoodi jäi siis Gabriela ka oma bussist maha, sest nad lihtsalt jahusid mingi poolt tundi või isegi natukene rohkem. Alles siis märkasime kui kiiresti aeg tegelikult lendas, kui usutegelased oli läinud oma teed. Tundsin vähemalt, et see aeg kui Tamsaare pargis istusin ja nendega vestlesime, oli mu nägu ka korralikult päevitada saanud. Pean jälle oma ego taset näitama ning tõdema, et päevitades näen ma palju kenam välja (A). Aga no muidugi maitseid on erinevaid ja võibolla mõnele see hoopis ei meeldi. Võibolla ja päris kindlasti ma mõnele ka ei meeldi! Aga jah, läksin ja saatsin siis sõbranna kenasti marsa peale ära ja ise sammusin palavas ja täis rahvast tänavaid kodu poole, et ennast pisut jahutada. Küll lubatakse nädala lõpuks tornaadot ja siis tugevat äikesevihma ja mida veel.. eks siis näeme kas see on sama “geniaalne” ennustus kui ennustati maailmalõppu või asjal on siiski tõsi taga. Ise isiklikult ei mäletagi sellist aega kui Eestis möllas tõeline tornaado. Sellised tugevamad tuuleiilid on ikka vahest olnud ja tugevamad äikesevihmad, aga et tornaadod lausa.. pff .
Täna on laupäev ja ma usun, et minu päevaplaanidesse peaks randaminek kindlasti ära mahtuma. Kes teab ju, milline see augustikuu hakkab ilmade poolest olema. Ja koolivärgidsärgid peab ka algaval nädalal korda ajama. Teie seniks nautige ilusaid ilmasid ning ärge liiga palju kodus passige! Ehk siis linna minekul võite teiega toredaid usutegelasi ja muid tegelasi kohata. ;D