Me teame kõik, et poliitilises elus on praegu kõrghetked. Valitsevad pinged ja erakondade vahelised võimuvõitlused häälte pärast. Kuid kas me teame ka seda, mis toimub valimisjaoskondades? Mis toimub inimeste südametest, meeltes? Mis toimub kogu selle näidendi telgitagustes? Jah, kogu see aeg mil on tehtud hoolikalt valimispropagandat, on rahvale see kui näitemäng, mida aegajalt tuldakse ikka ukse taha ja muudesse kohtadesse reklaamima. Tõepoolest, valimispropaganda on minu jaoks kui üks suur näitemäng, mida lavastatakse vaid selleks, et võita publiku hääli.
See on selge, et igal inimesel on omad eelistused. Seepärast otsustasin seda sissekannet samuti avaldada vaid üksnes sisseloginud kasutajatele, sest ma tean, et see mida ma nüüd avaldan, ei riku nende suhtumist ja arvamust minusse minu maailmavaadete, põhjenduste ja otsuste pärast. Ma arvan, et isegi minu blogilugejad ei jõuaks minuga eales samale arvamusele, kui jutt peaks minema poliitikale kuid ma leian, et on ka neid, kes on minuga ühel meelel ja arvamusel.
Selles sissekandes avaldan ma poliitika kohta enda arvamust ning teen ka põhjenduse, miks ma olen ühe või teise erakonna pooldaja või siis vastane.
Tegelikult eks igal erakonnal on omad vead ja head. Samamoodi nagu ükski inimene pole ideaalne, pole ka ükski erakond nii ideaalne, et see suudaks rahuldada kõikide inimeste soove. Inimesi on erinevaid, samamoodi on ka seisukohti erinevaid.
Minu otsus oma valiku tegemisel oli läbimõeldud ja hoolikas. Tegin oma valiku nii väliste mõjude, kui sisetunnetuse ja loogika põhjal. Enne valiku tegemis analüüsisin pikalt ning heitsin ka korra pilgu eelnevale valitsemisperioodile.
Ehkki ma mõtlesin pikalt kas minna valima või ei, siis otsustasin ikka minna. Minu algne plaan oli mitte minna, kuna minu jaoks jäätis kogu see propaganda ja võimuvõitlus erakondade vahel halva mulje, tekkisid mul ka põhimõtted.
Kuna mul on poliitikast oma arvamused ja põhimõtted ning neid on nii palju, siis olen sunnitud seda sissekannet avaldama viivitusega, sest kirjutan seda hetkel osade kaupa.
Pühapäeval tööl olles sain juba kolleegilt pahandada sest ta leidis minu paari aasta taguse kommentaari keskerakonna koduleheküljelt, mida tsiteerin:
“Ka mina andsin oma panuse paremaks Eestiks ja valisin erakonna, mis aitab Eestit ehk natukenegi edasi viia. Ja ma usun et Keskerakond suudab seda ! Olen juba algusest peale teinud omad järeldused ja olen leidnud et minu otsused on olnud õiged ning peavad paika. Tõepoolest pole see reformierakond suutnud Eestit edasi juhtida nii, nagu oleks see olnud meile kõigile parem.”
Minu püüdlused talle selgeks teha, et vahepeal on olukord muutunud ja ma olen erakondi suutnud analüüsida ning hinnata, ei kandnud eriti suurt vilja.
Üsna amoraalne on minu arvates see, kuidas ta suhtub minu valikutesse ja otsustesse poliitilises maastikus. Ma pean tunnistama, et tõepoolest, tol korral- paar aastat tagasi, olid minu vaated teistsugusemad, kui praegu. Ma leidsin, et keskerakond on tõepoolest võimeline Eestit edasi viima ja sealt tulid ka minu arvamused selle erakonna suhtes.
Üsna tõenäoline on nüüd, et keskerakonda ma oma eelistuste hulka ei loe, sest paraku on see erakond jätnud minu silmis halva mulje ja see avaldab just eriti propaganda osas. Mul on kurb näha, kuidas üks erakond võib minna nii julgeks ja avameelseks, et teeb lausa kõik teised erakonnad maha. Mingisugune eetika ja moraal võiksid ikka igasuguse erakonnaga kaasas käia, kuid keskerakonna näol pole ma seda viimasel ajal eriti tähele pannud.
Ehkki minu valikutesse erinevalt varasemast enam keskerakond ei kuulu, tunnistan ma ometigi, et mitte kellegi asi ega õigus pole solvata ega solvuda minu pihta minu otsuste ja valikute pärast. Me elame täna siiski veel demokraatlikus riigis, kus peab olema igal inimesel võimalus otsustada iseseisvalt ilma kelelgi manitsusteta. Samamoodi ei tohiks kedagi otseselt solvata mingisuguste poliitiliste otsuste ja vaadete pärast. Kuigi ma enam keskerakonna pooldaja pole ja seda juba kindlal põhjusel, leian ma ometigi, et inimesi keda häirib keskerakond, ei tohiks seda väljendada teiste inimeste- eriti veel nende peal, kellega sa koostööd teed nii kollektiivses kui ärilises mõttes. Vähe sellest, et see jätab inetu mulje, rikub taoline vulgaarsus ka suhteid kaasinimestega.
Siiamaani võib lugejaid jääda närima küsimus, et millest siis selline meelemuutus? Miks mitte enam keskerakond?
Vaadake kallid lugejad, minu otsused tulevad hoolikalt ja läbimõeldult. Ma ei lahmi niisama oma otsuseid, sest nendest pole kasu midagi, kui neid lihtsalt põhjendamatult langetada.
Ma ju näen, mis toimub ühiskonnas. Ma ju näen, mis toimub inimestevahelistes suhetes. Ja ma usun veel tänaseni, et ükski erakond ei suuda viia eesti majanudse sellisele tasemele, mida ootab rahvas, sest me teame ju kõik, et poliitikud jagavad lubadusi vaid selleks et saada endale võimu mitte et nad neid lubadusi ka reaalselt hakkaksid täitma.
Kindlasti ei julge ma väita, et mitte ühtegi lubadust ei täideta, kuid see protsendimäär, mida nad oma lubadustest üldse täidavad, on üpriski väike.
Igal inimesel peab tekkima oma vaade, oma mõtlemine. See on minu seisukoht. Ma ei pahanda inimeste üle, kes valivad erakonna, mis mulle ei meeldi. Iga inimene on erinev, samamoodi on igal inimesel omad põhimõtted ja vaated.
Kui ma küsisin eile oma kolleegilt, et mis Edgar sulle teinud on, et sa teda nii vihkad, siis vastus mulle kõlas järgmiselt: “Aga see pe*e venestab ju Eesti puhtalt ära!”. Selline näide on suhtumisest inimestel keskerakonna poliitikasse.
Minu valikuks oli riigikogu valimistel IRL. Miks siis IRL?
Nüüd avaldan oma arvamused ja põhjendused.
Keskerakonna ei valinud ma see aasta mitmel põhjusel. Kõik algab ainuüksi suhtumisest.
Minul oli keskerakonna esindajatega selline halb kogemus, et olles tööl käisid nad levitamas meie keskuses keskerakonna valimispropagandat, mispeale soovitasin neil majast lahkuda et nad väldiksid probleeme turvameeskonnaga. Kui ma neile seda ütlesin, hakkasid nad minu peale pahandama öeldes, et mis see minu asi on, kas see mind häirib?
Lausudes selliseid ülbeid sõnu, tekkis mul tahtmine neid anda üle turvameeskonnale, mida ma ka viivitamatult tegin.
Siis tekkis hiljem küsimus, et kui nad esindavad mingit erakonda, kas neile kehtib ka viisakus või nad peavadki olema nii ülbed ja uhked?
Tehes reklaami pinnal, mille eest pole makstud ja jättes endale ka hiljem õiguse ülbitseda, on minu arvates neist ebaeetiline.
Kui ma alguses mainisin, et kõik algab suhtumisest, siis kuidas saab langeda mõne erakonna esindajad nii madalale tasemele oma käitumise osas? Ma ikka eeldasin, et nad vabandavad viisakalt ning lahkuvad koheselt, kuid ei.
Seetõttu näitab juba ainuüksi suhtumine erakonnast väga palju. Minu arvates oli see keskerakonna poolt üsna lubamatu, et lasta oma esindajatel niimoodi ülbitseda ja laiata. Jällegi jäi üks halb maik mul nendest suhu sest ei loe see, mis erakonnas, mis firmast või mis ettevõttest need esindajad on. Iga esindaja või volitatud isik on visiitkaardiks esindatavale, olgu see siis erakond või mõni asutus. Kui ma peaksin olema klienditeenindaja firmas, mis maksab mulle palka, siis ma usun et ka nemad ootavad minult väärilist käitumist. Ülbitsedes oma klientidega, lastakse mind peagi töölt lahti. Kes see siis tahab maksta palka töötajatele, kelle suhtumine on alla igasuguste eetiliste tavade.
Samamoodi peaksid ka erakonnad olema teadlikud, et kui nad ootavad inimestelt rohkem hääli, mida saab võrrelda kui klientide arvuga, peaksid nad kaasama enda meeskonda viisakamad esindajad, mitte sellised matsid, nagu need kellest ma juttu tegin.
Minu vaated IRLi-ga on olnud viimasel ajal kõige ligilähedasemad. Võibolla olen ka pisut naiivne, kuid ühte ma tunnistan- et mitte ühegi erakonna lubadusi pole ma veel tõsiselt võtnud. Ma tean, et kui neid ei ole reaalselt ka varem täidetud, siis ei täideta neid ka praegu ega tulevikus. Oma otsuse langetasingi just selle sama “visiitkaardi” põhjal, mida jätsid endast erakonnad, kes tegid avalikkuse ees propagandat.
Muidugi oli minu üks soovidest IRLis tasuta kõrghariduse realiseerimine, sest mõeldes, kui palju on neid noori kes peavad loobuma edasiõppimisest kõrgkoolis just oma majanduslikult kevast olukorrast tingituna, peaks see olema üks hädavajalikest otsustest, mida lähitulevikus päevakorda tuua.
Ehkki ka reformierakonnal pole midagi, mis mind antud momendil keelustaks sellele erakonnale häält andmast, ei ole antud erakond minu valik sellepärast, et see erakond on juba niivõinaa populaarne häälte arvu poolest ja seda näitasid ka valimistulemused.
Keskerakond on aga jätkuvalt minu vanemate seast valik number üks.
Ma küll ei saa aru, kas nad juba ei mõista, kui vastikuks on tehtud nende valimispropaganda. Minu arvates reklaamida oma erakonda teisi erakondi maha tehes on üsna ebaeetiline käitumine.
Ma usun, et kui keskerakond selles osas midagi edaspidi ette ei võta, jääb minu valikuks ikka edasi kas siis IRL või reformierakond ja eks seda siis näeb, kui palju keegi oma lubadustest kinni peab.